Kultuuripärandit kaitstes ja tutvustades

Kui aprilli tunneme muinsuskaitsekuuna, siis ühe nädala jooksul septembris pöörame esivanemate pärandile taas tähelepanu – Euroopa muinsuskaitsepäevade raames.

Koos 50 Euroopa riigiga tutvustatakse Eestis 1993. aastast üldsusele ajaloolisi ehitisi ja kultuuriväärtusi, vanu käsitööoskusi ja tavasid.
Seekordsed päevad, mis avati Tartus 9. septembril Toomemäel Aleksander I sillal (tuntakse ka kui Kuradisilda), kannavad motot «Päri­jata pole pärandit».
Sillal on vanust sada aastat, aga samal kohal on varem olnud puusild, mis ühendas kaks Toomemäe nõlva. Uue silla ehitamise taga oli arstiteaduse professor kirurg Werner Zoege von Manteuffel, kelle üks eesmärk võis olla üsna isiklik: sild ühendab kunagise kliinikumi anatoomikumi ja surnukuuriga.
Päevad kätkevad aga enamat kui tähelepanu juhtimine ajaloolisele sillale: muinsuskaitse seltsi partner Tallinna Kultuuriväärtuste Amet tutvustab pealinlastele sealseid väikseid kirikuid, mis enamasti suurte ja tuntud pühakodade varju jäävad.
Üks korraldajatest, peaspetsialist Anneli Jüristo ütleb, et taoline soov oli juba kevadel, kuid jäi siis realiseerimata. Nüüd käidi neljal päeval kokku kaheksas pühakojas, alustati teisipäeval Nõmmel ja lõpetati reedel Koplis. Sealjuures ei pöörata tähelepanu ainult kirikule ja tema kunstiväärtustele, vaid konkreetsele linnaruumile tervikuna.
Anneli Jüristo ütleb, et näiteks käik Nõmmele jättis väga meeldiva mulje. Lunastaja kirikut tutvustas restaureerimisprojekti autor arhitekt Fredi-Armand Tomps.
Toreda žestina mängis koguduse õpetaja Ove Sander orelit. Anneli Jüristo sõnul oli inimeste huvi suur ja vastuvõtt igal pool sõbralik.
Et ka reaalselt midagi ära teha, korraldas muinsuskaitseamet Saadjärve linnamäel talgud ning väärtustamaks väikelinna Sindit peeti kohapeal selleteemaline konverents.
Rita Puidet