Kultuuri edasikandmine kestab

Saksamaa praostkonnas on praegu viis kogudust: Bielefeld, Hamburg, Köln-Bonn, München ja Nürnberg. Alates 2011. a peetakse jumalateenistusi taas ka Oldenburgis, kus kirikutegevus vahepeal välja oli surnud.

Koguduse täisliikmeid on praostkonnas 88, neid aga, kes jumalateenistusi külastavad ning kiriku üritustest osa võtavad, oluliselt rohkem. Kuna koguduste piirid on natuke hägusad, näiteks Nürnbergi elanikud võtavad mõnikord osa ka teenistustest Bonnis, siis ei saa väga konkreetseid arve esile tuua.
Suur osa meie kirikurahvast on niikuinii Saksa evangeelse kiriku liikmed, kes maksavad kirikumaksu ja käivad regulaarselt oma kohalikus kirikus ka armulaual, seega kuuluvad nad juba automaatselt Kristuse kirikusse.
Koguduste õpetajatena tegutsevad praost Michael Schümers, Kristel Neit­sov-Mauer ja Pille Heckmann-Talvar. Aitamas on ka Merike Schümers-Paas ning oma koduseid teenistusi teeb jõudumööda emeriitpraost Toomas Jeremias Põld.
Jumalateenistused toimuvad tavaliselt eestlaste mingite teiste üritustega koos. See on oluline, sest kaugused, mida ületatakse, on suured ja meelsamini tullakse ikka mitme eesmärgi nimel kokku. Nii tulebki pastoritel esmalt mardikarnevalil vms kaasa teha ja siis teenistust pidada.
Eestikeelne jumalateenistus on eriti vanematele inimestele väga oluline ning oodatud sündmus. Teenistustel käivad muidugi ka nooremad, kellest paljud on n-ö uuel ajal välismaale tulnud. Nendel on kirikuga oma suhe ning nende ootusedki teised kui vanemal generatsioonil. Vanematele on tähtis lisaks palvele liturgia ning teatud kord, noorematele meditatsioon ja hingehoid.
Natuke sarnaselt juutidega, kelle kultuur ja religioosne kultus kuuluvad kokku, on ka siinsed eestlaste kultuuriüritused automaatselt luteri kirikuga seotud. See on osa meie vaimsest pärandist ning seda peetakse siin eestlaste hulgas au sees, isegi kui arvuline näitaja teab mis veenev ei ole.
Rõõm ja mure kuuluvad kokku: just paar päeva pärast vahvaid perepäevi Bonnis suri üks meie truu kirikuliige, kelle matused toimusid 21. novembril. See on paraku meie töö kurvem külg – näha, et vanem generatsioon, kes alustasid siin ka eestlaste organisatsioonide tegevust, vaikselt kustub.
Hiljutisel Eesti Ühiskonna Saksa Liitvabariis 60. sünnipäeval laulsid aga laste- ja segakoorid, mis tähendab, et eestlaste oma kultuuri edasikandmine siin kestab ning loodetavasti ka kirikutöö.
Kristel Neitsov-Mauer