Kuidas vabatahtlikuks saadakse

Praegu on Eestis vanglateenistuses umbes 50–60 aktiivsemat vabatahtlikku.

«Kes tunneb endas kutset vabatahtlikuna vanglas kaasa lüüa, on kindlasti teretulnud appi. Kuna tegu on vanglaga, vajab vabatahtlik aga vastavat koolitust ja juhendamist kap­lanite poolt,» ütles Eesti Kirikule vanglate peakaplan Johann-Christian Põder.
Kes tunneb, et tahaks ja saaks midagi olulist teha kinnipeetavate heaks, peaks algul pöörduma oma koguduse õpetaja ja oma piirkonna vangla kaplaniteenistuse poole. Vabatahtlike tegevus toimub peakaplani nõusolekul ja kiriku või koguduse soovituse alusel. Enamik vanglate juures tegutsevaid vabatahtlikke ongi usulise taustaga, lüües kaasa kaplaniteenistuse töös.
Vabatahtlike tegevus peab olema eesmärgipärane, kap­lanite poolt koordineeritud ja arvestama vanglas kehtiva korraga.
Tavaliselt tegutseb vabatahtlik oma kodule lähimas vanglas, millega vabatahtliku kodukogudusel ja selle õpetajal on tihti juba ka side. Vabatahtlik võib aidata kaplaneid jumalateenistustel, erinevatel usulistel üritustel, rühmatöös ja hingehoius.
Vabatahtlikuks kandideerijad saavad vastavat õpetust ja neile tehakse taustakontroll. Vabatahtlikud on pärit erinevatest kirikutest ja religioonidest ning töötavad oikumeenilise koostöö vaimus.

Vt ka «Vanglate kaplaniteenistus ja usuline töö vanglas» (justiitsministeerium 2012) ning vabatahtliku töö eeldusi ja põhimõtteid kodulehelt www.vangla.ee.
Eesti Kirik