Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kui kirik jõudis Eesti Televisiooni ekraanile

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Ene Pajula raamat pakub huvitavat lugemist meie lähiajaloost ekraani kaudu paljudele tuttavatest teleajakirjanikest.Ajakirjanik Ene Pajula on kirjutanud fragmentaariumi nimetust kandva raamatu «Kuldne aeg».

Kirjeldades oma mälestustes tööaega Eesti Televisiooni «Aktuaalse kaamera» toimetuses aastatel 1974–1988, väärib seal tähelepanu ka peapiiskop Edgar Hargi ametisse pühitsemine 1978. aastal. Teadaolevalt on see märgilise tähendusega, sest nõukogude ajal oli kirikuteema nii püha ja puutumatu, et riigitelevisiooni ei tohtinud see pääseda.
1978. aasta 31. oktoobril, pidulikul jumalateenistusel Tallinna piiskoplikus toomkirikus, pühitses Soome luterliku kiriku peapiiskop Mikko Juva Edgar Hargi peapiiskopiks. Sellest sündmusest tellis uudislõigu Soome Yleisradio, huvi sündmuse vastu tunti ka Rootsis ja Saksamaa Liitvabariigis. Sündmuse filmimiseks tuli luba küsida Moskvast, mis ka viimasel minutil saadi. Et filmilinti maha kanda ja tegijatele maksta, pidi filmilõik «Aktuaalsest kaamerast» läbi käima.
Tiiu Pikkur, kes tol ajal töötas «Aktuaalse kaamera» toimetuses režissöörina, mäletab, kuidas peatoimetaja Evald Tooms närviliselt mööda tuba käis ja käras, et küünlaid ei tohi näidata. Lõik peapiiskopi pühitsemisest jõudis tol päeval siiski ka Eesti vaatajateni 30 sekundi jooksul diktoriteksti taustal ja vahetult enne ilmateadet. «Aktuaalne kaamera» oli eetris 30 minutit enne saadet «Vremja».
Kulus veel kümme aastat, enne kui kirikuelu vabanes riigitelevisioonis tabuteema staatusest. 1988. aastal anti eetrisse esimese jõulujumalateenistuse ülekanne. Jõululaupäeval kuulutati esimest korda teleekraanil jõuluevangeeliumi eesti keeles. Püha jõuluõhtu jumalateenistus kanti üle Tallinna piiskoplikust toomkirikust.
Sirje Semm