Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kui Karulas oli noor ja isamaaline Karl Kiisk

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

Möödunud kolmapäeval möödus sada aastat Karula kogudust kümme aastat teeninud Karl Kiiski sünnist.

25. märtsil 1909 Tartus sündinud ja Treffneri gümnaasiumi lõpetanud noormees jätkas 1928–1933 õpinguid ülikooli usuteaduskonnas, teenides 1930–1931 kaitseväes ajateenistust ja lõpetades ühtlasi sõjakooli aspirantide kursused. Oli prooviaastal Pärnu Eliisabeti koguduses praost August Arumäe juures. 10. juunil 1934 valiti Karl Kiisk Karula koguduse hingekarjaseks ja pärast ordinatsiooni 2. septembril samal aastal hakkas noor õpetaja suure innuga tööle.
Veel praegugi mäletab sealne rahvas Karl Kiiski väga positiivses valguses, kinnitab koguduse vaimulik Enno Tanilas. Ajal, mil Karl Kiisk Karulasse läks, oli kirik ja kogudus nukras seisus. Kogudus oli pankroti äärel, sada aastat remontimata kirik oli räämas, katus tilkus läbi. Aastatel 1900–1934 kogudust teeninud Theodor Wühner oli äsja lahkunud Saksamaale.
Lühikese ajaga õnnestus aga ettevõtlikul Karl Kiiskil viia koguduse elu tõusuteele. Tema ettevõtmisel tehti põhjalik remont ja kirik pühitseti uuesti 23. augustil 1936. aastal.
Palju panustas ta koostöösse skautide ja noorkotkastega, samuti kristlike noorte meeste seltsi tegevusse. Karl Kiisk oli NMKÜ laagrikomitee liige ja tema eestvõttel rajati viie hektari suurusele maa-alale Karula lähedale Õdri järve äärde seltsi laagrikeskus. Esimese annetuse keskuse heaks tegi piiskop Rahamägi, kes pühitses laagrikeskuse 5. septembril 1937. aastal.
Isamaaline tegevus kaitseliidus ja omakaitses tõi Karl Kiiskile mõni aasta hiljem uue võimu ajal kaela palju kannatusi – ülekuulamisi ja piinamisi. Tema vaim sai sellest vaid jõudu, kuid enesestmõistetavalt tuli 1944. aastal ette võtta põgenikutee ja ehk õnneks jäi nägemata, kuidas nii armas Karula kirik maha põletati. Hiljem tassiti laiali ka laagrikeskuse hooned.
Teekond abikaasa Amanda (neiuna Kuningas) ning poegade Allani ja Velloga viis algul Saksamaale, kus ta pastorina jätkas ja osales mais 1946 E.E.L.K. kirikuõpetajate päevadel Göttingenis. 1952 emigreerus perekond Ameerikasse, kus Karl Kiisk alguses töötas perekonna ülalpidamise hankimiseks põllu- ja vabrikutöölisena. 1958–1959 oli ta USA mõlema praostkonna ühisväljaande «Eesti kirik vabaduses» peatoimetaja.
Missouri Sinodi kaasabil sai ta aga end täie jõuga pühendada kirikutööle. Aastatel 1953–1960 jagas ta jumalasõna Oregoni, Seattle’i ja Portlandi ning 1960–1962 Chicago koguduses. 1962 kutsuti Kiisk tööle Sea­brooki kogudusse, kus ta juhatas ka pühapäeva-, piibli- ja leerikooli. Kuid halvenenud tervise tõttu jättis ta augustis 1965 armastatud töö. Karl Kiisk suri 19. oktoobril 1974 Lakewoodis.
1970ndatel aastatel tegevuse lõpetanud Karula kogudus taasasutati 1991, vanast aidast ehitatud kirik pühitseti 10. mail 1997. Jumalateenistusel 22. märtsil mälestas Karula kogudus oma kunagist, sinna maile tugeva jälje jätnud head õpetajat.

Rita Puidet