Kui armsad on need vanad rajad…

Kärla põhikool sai 100. aastapäeval endale lipu, mis pühitseti Kärla kirikus.

Varahommikul ruttasin Kärla parki peo peaproovi. Olen kiriku naiskoori laulja. Olles saja-aastaseks saava Kärla põhikooli vilistlane ning õpetanud üle 45 aasta samas koolis lapsi lugema, kirjutama, maalima, aimasin ette rõõmsaid kohtumisi.

Äratundmisrõõm
Seekord ei olnud mul kokkutuleku organiseerimise kohustust ja sain pakutut täiega nautida. Registreerimislaualt ulatati nimesilt rinda ja see oli hea, sest siis võisin nimepidi kõnetada neidki, keda kohe ära ei tundnud. Lootsin täiskasvanus näha teismelist poissi-tüdrukut, kuni leidsingi midagi tuttavat: «Oled jah Liivi! Ja sina, Rain, pead mulle ühe koolivimka rääkima, et ma tõesti tunneksin su ära.» Rõõm oli vastastikune.
Ühisel klassipildil on 30 asemel vaid 10, aga kõiki enam kunagi kokku ei saagi. Klassi, mille ise lõpetasin 1957. aastal, 22 õpilasest oli kohal kuus elurõõmsat vanaema. Sealhulgas ooperilaulja Leili Tammel, kes juba lapsena muudkui lõõritas, kui koos kooliteed käisime. Ooperist ei teadnud me siis veel midagi.

Kooli oma lipp
Kirikus õnnistati kooli lipp. Üheksa haruga mänd lipu keskel sümboliseerimas tarkuse kasvamist ülespoole. Elada, et õppida! Männiku on siinsetele liivaluidetele istutada lasknud Kärla kirikuõpetaja Johann Heinrich Koch, kes oli ametis aastail 1795–1828. Kirik oli rahvast tulvil, lipp kanti altari ette. Naelu lipuvardale lõid kooli ja valla austatud liikmed. Koguduse õpetaja Rene Reinsoo õnnistas lipu.
Naiskoor kooli vilistlase Ülle Vallaste juhatusel laulis. Laulu «Kuis hingvad vaikselt» ajal mälestati teispoolsusse lahkunud õpetajaid, kooli töötajaid ning vilistlasi. Ka minu vanaisa Aleksander Aksalut, kes oli kiriku köster ja organist. Musta lindiga küünlad süütas kirikumees Valdeko Aksalu (vilistlane). Südantliigutav hell hetk.

Kool ja kirik teevad koostööd
Traditsiooniks on saanud laste jõulujumalateenistus kirikus. Õpilased võtavad osa suvistest kristlikest lastelaagritest. Tagasisideks on märgitud vaid üks negatiivne põhjus, miks ei võiks laager kauem kesta.
Õpetasin üheksa aastat algklassidele usuõpetust. Et andsin kõigis klassides ka kunstiõpetust, siis kodukandi kultuurilugu käsitledes külastasime kodukirikut ja tutvusime lähemalt kauni arhitektuuriobjektiga. Joonistasime pühakoda erinevatest vaadetest. Kirikut ei kardeta. See on praegusel ajal juba suur asi.

Üritusterikas päev
Lõunasuppi süües suhtlus jätkus ja kooli uksed olid kõigile avatud kogu päeva. Tuldi koos peredega, et näidata oma armast koolimaja ning vaadata näitust laste joonistustest, käsitöödest ja pioneeriaja-asjadest ning muust kaugetest aegadest.
Meil on ka muusikakool ja õpilaste antud kontsert pakkus naudingut ning tõi heldimuspisara palgele. Rongkäigus ulatati kätte lõpetamise aastaga õhupall ja ma nägin ümberringi ainult naerul nägusid. Kirjeldamatult kerge tunne oli kogu aeg.
Kontsertaktusel lugesid õpilased endiste õpetajate meenutusi ja need kutsusid esile naerupahvakuid. Oma lugu oli ka põnev kuulata. Laulsid lapsed ja suured inimesed, ikka omad, ning ka noor vilistlastekoor ja ühendkoor. Õhupallid tõusid taeva alla ja tuul kandis neid edasi. Rahvas hõigati kokku klassipildi tegemiseks.
Pärastlõunal kutsus praegune koolijuht Jaan Lember õpetajaid vastuvõtule. Kõik kohaletulnud said tänuks lilleõie. Oli palju kallistusi, heldimuspisaraid ja meenutusi, mis justkui ise huulilt lendu lipsasid. Olid ajad ja olukorrad. Kena oli selles koolis õpetada. Mured sai rõõmude alla maetud.
Päeva lõpetas peoõhtu spordisaalis. 350 inimest oli registreerimislehtede järgi kokku tulnud ja korraldajatele jagati kiidusõnu. Looja andis kõige päikselisema päeva.
Kokkutulek ühes Eestimaa koolis, just minu koolis, on mulle ja kõigile asjaosalistele väga tähtis ja tagantjärele hea meenutada.
Aime Haamer,
kooli vilistlane ja endine õpetaja

Kärla kooli ajaloost
1912 ehitati ajakohane ministeeriumikooli hoone
1944 kandis nimetust Kärla Mittetäielik Keskkool, õpilased õppisid kahes vahetuses
1951 liideti kooliga vene algkool, mis likvideeriti 1958
1954/55 oli suurim õpilaste arv kooli ajaloos – 254
2003 valmis teine juurdeehitis, koos sellega aula
Praegu õpib koolis 107 õpilast