Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kuhu liigub meie kirik

06.10.2006 | | Rubriik: Arvamus

Me ei oska veel öelda,  kui palju meil võiks olla näiteks liikmeannetajaid, aastas leeritatuid jne. aastal  2017.  Saab rääkida kõige üldisemalt prioriteetidest, mille kohta on kõige rohkem signaale väga erinevatest allikatest kiriku sees: kirikuvalitsusest, kogudustest, praostkondadest.

Kõlama jääb mõte: kirikul võiks olla rohkem aktiivseid liikmeid. See saab kindlasti olema üks eesmärke ja sõlmpunkte. Liikmeannetajate arv pidevalt väheneb, see kõver peaks mingil hetkel stabiliseeruma ja võiks ennast pöörata üles. Tuleb endalt küsida, mida teen mina selleks, et mu kogudusel oleks rohkem aktiivseid liikmeid?
Teiseks oluliseks tahuks arengukava juures on kokkupuutepunkt ühiskonnaga. Kas me lahutame ennast ühiskonnast või loeme end ühiskonna aktiivseks osaks, soovides midagi selle heaks teha.
Väga suur probleem mittetulundusühingute puhul on raha. Nii ka kirikul. Mida on võimalik kirikuvalitsusel läbi allasutuste ja juriidiliste isikute teha selleks, et väiksemate koguduste majanduslik olukord paraneks? Ma ei pea silmas otsest rahalist abi.
On kogudusi, mille arengupotentsiaal on palju parem kui tegelik olukord, kuna ei osata oma võimalusi kõige paremini ära kasutada. Põhjuseks on näiteks see, et õpetajal ei ole piisavat tuge majandusküsimustega tegelemisel.
Juhani Jaeger

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)