Kristuse risti all tehakse head muusikat

Mereäärne Käsmu väike puukirik keset kalmistut on talveunes, muutudes aga augustis Viru Folgi ajal taas rahvarohkeks.
Kirikud on kontserdipaikadena au sees. Kirikuruumi akustilisi omadusi on Avo-Rein Tereping võrrelnud kontserdiklaveri kõlakorpuse või viiuli kõlakastiga, mis tänu resonantsile võimendab pillikeele võnkeid ja muudab selle väljendusrikkaks.
Ehedat ja loomulikku helikeele kõla kuulsin Käsmus. Suvel musitseeris sealses kirikus Tartu bluusibänd Bull­frog Brown, kelle kuulsus raja taga üha aukartustäratavamaid mõõtmeid omandab. Alar Kriisa imeliselt suitsune vokaal, Andres Rootsi asjatundlik kitarrimäng ja Peeter Piik teda toetamas – nagu vanad bluusimeistrid. Avatud akendest kandusid helid välja; bluusisõbrad olid hõivanud kiriku vahekäigu põranda ja trepilegi jagus nautijaid.
Kui kõneldakse pühakotta sobivast muusikast, siis ei saa ju öelda, et sõjaeelse Mississippi deltabluusi jäljendav muusika on selleks kohaseim. Aga mõjus ja lummav oli naturaalne helikeel küll, ning just kirikupingis ja soojas suves kuulata.
Bullfrog Browni laulusõnades on tunda Bob Dylani eeskuju, lisaks põimitakse tekstidesse palju viiteid ameerika rahvalauludele, bluusilugudele ja filmidele. Eesti kontekstis võiks bändi loomingut nimetada ka Emajõe delta­bluusiks.
Koguduse hooldajaõpetaja Meelis-Lauri Eriksoni sõnul Käsmus esinevad muusikud teavad, mida kirikusse tuua, ja suviti on seal ikka kontserte olnud. Viimase kontserdi andis sügisel Kadrina kirikukoor. Praegu on kirik suikunud, sest sees on sama külm kui väljaski. Jumalateenistusi peetakse kaks korda kuus ja viimati kogunes kogudus pühapäeval teenistuseks meremuuseumi. Kas see nii ka kevadeni võiks jääda, ei osanud õpetaja veel öelda.
Aasta ringi elab Käsmus sadakond inimest ja kirikusse jõuab neist kümnendik. Ligi 150 aasta vanune arhailine õblukese haritorniga palkhoone madala talalaega on lihtne ja väike, mahutades pinkidele 130 kirikulist. Väga lihtne on ka altarisein maaliga «Kristus ristil».

Sirje Semm