Kristlus välistab sotsiaaldarvinismi

Lugesin Delfi portaalist kirjanik Jaan Kaplinskiga tehtud lugu, kus ta ütleb, et Eestis võtab maad sotsiaaldarvinism, millele loogiliselt vastanduvad kristluse kaudu meieni jõudnud ideed õiglasest hüvede jaotamisest ja kogukonna ühisomandist.
Sotsiaaldarvinismi kohaselt kehtib looduses ja ühiskonnas samasugune seadus, mille kohaselt «tugevamad jäävad ellu», kuid poliitikas rakendatuna tähendab see tavaliselt ka meetmeid, mis aitavad tugevamatel saada veelgi tugevamaks ja nõrkadel välja surra. Sellisest mõtteviisist inspireerituna püüdis Hitler puhastada aarialaste ühiskonda alamast rassist. Vaid edukate ja ettevõtlike toetamisele suunatud poliitika Eestis meenutab samuti sotsiaaldarvinismi.
Apostlite tegudes toodud algkristlaste ühiselu näitel järeldab Kaplinski, et alguses oli kristlus «päris kommunistlik õpetus, eraomandit ja sotsiaalset ebavõrdsust aktsepteeriti alles hiljem, kui uus usk levis, rikaste ja vägevate poolehoiu leidis ning riigiusuks sai».
Ma arendaks seda mõtet natuke edasi. Kristluses on läbi ajaloo olnud kaks valdavat suhtumist omandisse. Üks on kas vaesuse või ühisomandi ideaal, mis kehtis kloostrites või muudes ilmalikust ühiskonnast eraldunud kogukondades. Viimastel sajanditel on kristlusest saadud inspiratsiooni ka kogu ühiskonna muutmiseks (nt vabastusteoloogia, Inglismaa kristlik sotsialism või ka sotsiaalne solidaarsus kristlikus demokraatias). Ühiskonna nõrgemate inimeste aitamine on seega kristliku usu lahutamatu osa ehk nagu kunagine Canterbury peapiiskop William Temple on öelnud, kristlastel ei ole muud valikut, kui valida sotsialism või hereesia.
Teise lähenemise kohaselt julgustab kristlus (täpsemalt kalvinism) inimesi olema edukad oma ametis, investeerima tekkivat kasumit ja kasvatama kapitali, kuid ka siis tuleb vähemedukaid toetada. Weberi protestantliku eetika teesi kriitikud on väitnud, et kalvinismis oli küll hoiak, mis piiras tarbimist enda naudinguks, kuid kristlik traditsioon aidata vähemedukaid säilis samuti.
Lääne ühiskondade kohta on üldistavalt öeldud, et Inglismaa ja USA ühiskond on välja arenenud kristlik-kapitalistlikust traditsioonist, kontinentaal-Euroopa ja Skandinaavia kristlik-sotsiaalsest traditsioonist. Kui aga ühiskonda ja poliitikat seletab mõiste «sotsiaaldarvinism», ei ole kristlikust traditsioonist midagi järel.
Alar Kilp