Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kraavi kirik tagasi õigeusklikele

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Kraavi õigeusukirik on hoitud ja korras tänu Urvaste kogudusele. Aivar Kroonmäe15. jaanuariks peab Võru praostkonna Urvaste kogudus Kraavi abikiriku tühjaks kolima, sest pühakoda võetakse tagasi õigeusu kiriku omandisse.
Veel lõppenud aasta esimest advendiküünalt süüdates, kui tähistati prohvet Eelijale pühitsetud kiriku ehitamise 115. aastapäeva ning 15 aasta täitumist EELK Urvaste koguduse abikirikuna, ei teadnud kirikulised, et peatselt vahetab hoone omanikku. Selleks hetkeks oli varem tehtud otsus tegevusse pöördunud.
EELK ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) olid jõudnud kokkuleppele, et EELK loobub Urvaste abikirikust Kraavil ning õigeusu kirik omakorda kompenseerib hoonesse tehtud rahamahutused. Kokkuleppe jõustumiseks sätestati summa laekumine Urvaste koguduse pangaarvele 1. veebruariks 2010. Et rahaülekannet kokkulepitud kuupäevaks ei tehtud, oletas Urvaste kogudus, et õigeusklikud on loobunud. Veel möödunud aasta novembris paigutati Kraavi kirikusse tulekahjusignalisatsioon ning hooldati talgu korras kirikut ümbritsevat parki. Nõutud summa laekus Urvaste koguduse arvele aga 15. detsembril 2010.
«Mõned aastad tagasi käisid õigeusu kiriku kirikuvalitsuse liikmed pühakoda kaemas. Kiites, et kõik on korras, kinnitasid, et ei soovi hoonet tagasi,» meenutab Urvaste õpetaja Üllar Salumets. Ta selgitab, et kuigi Antsla vallavolikogu otsusega kuulub Kraavi kirik 1994. aastast ning kiriku kõrvalhoone 1996. aastast Urvaste kogudusele, ei puudutanud see hoonetealust maad.
Käitudes vastavalt seadusele tunnustas Antsla vald Kraavi kiriku ja kõrvalhoone aluse maa õigusjärgseks subjektiks jätkuvalt EAÕK, kes ei ole Kraavi kirikut kiriklikeks toiminguteks kasutanud alates 1984. aastast. Just seda juriidilist aspekti aluseks võttes asus EAÕK endise omanikuna oma kunagisi varasid tagasi nõudma.
15 aastat on Urvaste kogudus Kraavi kirikut heaperemehelikult hoidnud. Nende aastatega on siin leeritatud kaks inimest, laulatatud üks paar, ristitud 27 last ja viimsele teekonnale saadetud 105 lahkunut.     
«Meil on hea meel, et oleme pikki aastaid saanud ühte jumalakoda hoida ja siin talitusi läbi viia. Ei ole taevas luterlasi, õigeusklikke ega baptiste,» mõtiskleb õp Salumets, kinnitades, et Urvaste kogudus võtab abikirikust loobumist rahulikult.
Liina Raudvassar