Kõpu Peetri kiriku 125aastane orel korras

Hea meel on kuulutada, et lõppenud on suur töö – põhjalikult puhastatud ja remonditud on Kõpu kiriku algupärane orel.
Pilli ehitas orelimeister Guido Knauff, mõningatel andmetel valmis see 1860. aastatel, teistel andmetel 1882. aastal; sama meistri kätetööna on valminud ka näiteks Viljandi Pauluse ja Kolga-Jaani kiriku orelid. Kui Helika Gustavson ja Olev Kents kolm aastat tagasi instrumendi esimest korda puhastamiseks lahti võtsid, leiti vilede tihendamiseks kasutatud ajalehti: välja antud 1866. aastal Gothas, meister Knauffi kodulinnas Saksamaal. Ühe manuaali ja kaheksa heliseva registriga kompaktsel pillil on uhke tammepuust kapp, luust ja eebenipuust klahvid ning siiani oli kasutusel tänaseks ainulaadne mehaaniline tallamissüsteem. Nagu enamik Kõpu kiriku interjöörist, on ka orel säilinud originaalkujul.
Raha on läinud asja ette
Pill vajas põhjalikumat puhastamist ja remonti. Koguduse eestvedamisel ja rahastamisel ning suures osas Eesti Kultuurkapitali, aga ka kohaliku omavalitsuse toel on suudetud ära teha suur töö. Kui arvestame Kõpu oreli valmimisajaks 1882. aastat, näeme, et juba 125 aastat on sel pillil mängitud. Suuremaid ümberehitustöid ja remonte ei ole aga kunagi varem tehtud.
Sel aastal lõpetab kogudus kolm aastat kestnud remondi- ja hooldustööd, mis on hädavajalikud pilli töökorras hoidmiseks ja loodetavasti edaspidiseks sajanditepikkuseks kasutamiseks. Kulunud on üle 80 000 krooni, ent see on kahtlemata paigutatud väärikalt ja vastutustundlikult.
Töö Kõpu kiriku oreli juures algas 2005. aasta augustis, mil orel lahti võeti. Pilli uurisid, puhastasid ja remontisid orelimeister Olev Kents ja organist Helika Gustavson. Tänaseks on restaureeritud oreli klaviatuur luust ja eebenipuust klahvidega, portselanist registrisildid ja põlvelaud. Olulisemaks muudatuseks instrumendi juures võib lugeda ventilaatori paigaldamist, mis annab paremad võimalused mängijale muusika sujuvaks esitamiseks.
Esimene kontsert antud
Kasutamiskõlblikuna säilis ka vana tallatav lõõts. Tähele tasub panna seda, et kui varem pidi orelimängu juures olema alati kaks inimest – üks tuult tallamas, teine mängimas, siis nüüd pääseb organist harjutama ja mängima üksi. Ventilaatori ühendamise, summutuskasti ja tuulekanalite ehitamis- ja paigaldamistööde järel leidsid oma koha oreli sisemuses seni puudunud 14 vilet. Lähiaegadel lõpetatakse kiriku lae peal oleva orelikapi soojustamine, mis takistab külma õhu voolu viledele ja tagab oreli häälespüsimise, ning kogu prospekti üldine korrastamine.
Intoneeritud ja häälestatud pillil pidas esimese kontserdi 6. oktoobril magister Aaro Tetsmann; laulis Helika Gustavson. Kontserdiga tänati meistreid ja toetajaid. Mõtleme tänumeeles kõigile, kes pilli hea käekäigu eest on üle sajandi seisnud.

Hedi Vilumaa,
koguduse õpetaja