Koostöö eeldab ühiseid väärtusi, eesmärki ja soovi panustada

Viimastel nädalatel on minult päris mitmel korral päritud, mida ma pean meie kirikukooli, usuteaduse instituudi arendamisel kõige olulisemaks. Sellised küsimised on ka täiesti arusaadavad, sest koolijuht ongi ju see inimene, kellelt oodatakse suunanäitamist, eeskäimist ja julgustamist.
Kindlasti üks märksõna, mida olen vastates rõhutanud, on koostöö. Kõik, mis sellesse lihtsasse ja kirikliku teenimise jaoks nii olulisse mõistesse mahub.
Mida olen õppinud, on see, et koostöötamine ei ole veel koostöö. Kui inimesed töötavad üheskoos, siis loob see häid eeldusi koostööks, kuid ei pea veel selleni tingimata viima. Samas võib toimida vägagi hea koostöö ruumiliselt või struktuurselt lahutatud partnerite vahel. Milles siis probleem?
Ilmselt selles, et koostöö esmasteks eeldusteks on ühised väärtused, ühiselt tunnetatud eesmärk ning soov selle nimel panustada. Just niisugusest koostöömudelist püüame oma koolis lähtuda.
Kes on aga usuteaduse instituudi esmased koostööpartnerid? Kitsamas mõttes loomulikult need, kes Pühavaimu tänavas töötavad, ning kõik need, kes meile oma tööpanuse annavad. Kollektiivi hea koostoimimine ja -töötamine on vajalik mis tahes asutuse püsimiseks ja edasiminekuks.
Ei püsi kuningriik, kus ollakse isekeskis tülis. Kui me usuteaduse instituudis koguneme igal tööpäeval palvusele või sööme ühises lauas, siis see kõik on ühiste väärtuste ja eesmärkide kinnitamiseks, et me võiksime neid ka üheskoos saavutada.
Sugugi vähem oluline aga pole koostöö väljaspool kooli piire. Nimetaksin siinkohal meie häid partnereid Tartu ülikooli ning kõiki teisi Eesti teoloogilisi õppeasutusi. Eriliselt tahaksin välja tuua Tartu teoloogia akadeemia, kellega koostöö on omandamas selle võimalikku kõrgemat vormi, liitumist.
Olen Jumalale väga tänulik, et 20 aastat lahustööd on asendumas tõelise koostööga – TTA liitumine UIga lõplikul kujul peaks toimuma järgmise aasta juuni lõpuks. See kõik on võimalik tänu sellele, et Jumal on andnud mõlemale koolile väga sarnase arusaama teoloogilise koolituse mõttest ja tulemustest.
Ent siiski kõige olulisemad koostööpartnerid usuteaduse instituudile on meie kogudused nii Kodu- kui Välis-Eesti piiskopkonnas. Olen seda ikka kinnitanud, et UI olemasolu keskseim põhjendus on teenida meie kogudusi – esmajoones anda neile head vaimulikud ning võimalust mööda koolitada ka teisi koguduse töötegijaid. Just elav ja mõlemasuunaline läbikäimine kogudustega peaks saama usuteaduse instituudi igapäevaseks loomulikuks olemisvormiks. Vaid koos kogudustega, kogudusi kuulates ja neid teenides, üksteise eest palvetades saab kirikukoolil olla tulevikku.
Ja lõpetuseks. Teooria tundub lihtsana, kuid praktilist ja hästi toimivat koostööd mis tahes organisatsioonis on võrdlemisi keerukas saavutada. Kuid just siin tuleb esile see eripära ja tõotus, millega me kiriklikus teenimises võime arvestada. Nimelt see, et Jumal ise kõrvaldab kõik konarused ja kõrgendikud meie koostöö teel ning annab meile kindla tahte ja jõu teha üheskoos tema tööd, olla talle töökaaslasteks.
Ehk nende ridade kirjutamise päeva loosungisõnadega: «Mina annan neile ühesuguse südame ja annan nende sisse uue Vaimu,» ütleb Issand (Hs 11:19a).

Ove Sander,
assessor