Kooselust ja koos elamisest

Neljapäeval, 29. mail toimus Tartu ülikooli eetikakeskuse korraldatud kollokvium «Koos elada – kuidas ja kellega?», mille käigus arutati palju kõneainet tekitanud kooseluseaduse eelnõu ning mõtiskleti perekonna mõiste üle juriidiliselt ja sotsiaalselt Eesti ühiskonnas.

Üles astusid riigikohtu nõunik ja Tartu ülikooli perekonnaõiguse lektor Liis Arrak ning teoloog ja Hugo Treffneri gümnaasiumi usundiloo õpetaja Toomas Jürgenstein.
Kollokviumi juhtis Tartu ülikooli praktilise filosoofia dotsent Kadri Simm.
Esmalt astus ettekandega üles Liis Arrak, kes tõi välja 2011. a perekonnaseisu statistika, mille järgi umbes 69% Eesti ühiskonnas eksisteerivatest kooseluvormidest on abielud, 30% on vabaabielud ehk siis laulatamata kooselud, mille üks pool on mees ja teine naine, ning umbes 1% on samasooliste või transsooliste kooseluvorme.
Arrak rääkis ühiskonna rollist erinevate eksisteerivate kooseluvormide heaks- või halvakskiitmisel: «See on ühiskonna asi, kas selliseid suhteid aktsepteerida või mitte; fakt on, et nad eksisteerivad.»
Toomas Jürgenstein esines personaalsema ettekandega ning selgitas oma muutunud suhtumist (samasooliste) kooselu puudutavasse teemasse Delfis ja Päevalehes viimase 15 aasta jooksul ilmunud arvamusartiklite kaudu. Tema sõnul pole tegelikult ühtki teoloogilist põhjust, miks peaks selle kooseluseaduse eelnõu edasijõudmist pärssima.
Jürgenstein tõi oma kooli gümnasistide seas läbiviidud uuringu tulemusena välja, et samuti pealekasvava generatsiooni jaoks pole eelmainitud 1% kaasamine ühiskonna kõikidesse institutsioonidesse 80% noorte jaoks probleemiks. Tegeliku ühiskondliku probleemina nimetas ta hoopis vähest dialoogi selle teema kohta erineval arvamusel olijate vahel.
Kollokvium lõppes kohalolnute diskussiooniga, mille käigus lahati nii nooremate kui vanemate arvamust, perekonna funktsiooni üldisemalt ja seaduseelnõu vastuvõtmise või tagasilükkamise võimalikke tagajärgi.
Diana Tomingas