Koormaks saavate koormate kandmisest

Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.
Gl 6:2
Kristus on kandnud meie patukoorma ja õpetanud meidki jagama üksteisega koormate raskust. Jumalast lähtunud armastus inimese vastu ei saa jääda üksnes meie endi hingeliseks elamuseks, vaid see peab vastu ja edasi peegelduma. Jumala armastus kutsub esile meiepoolse jumalaarmastuse ja ligimesearmastuse. Nõnda toimib Kristuse seadus.
Selle viimase lehekülje mõtiskluse eesmärk on juhtida lugejat edasi mõtisklema sõna üle. Veel parem, kui selle lehekülje kirjutised julgustavad lugejat avama Piiblit ja jumalasõna edasi lugema. Ka selle kuldsalmi puhul tasub lugeda eestpoolt ja vaadata, millest edasi kirjutatakse.
Mis koormaid peaksime üksteisel aitama kanda? Koorem võib olla haigus, vaesus, kellegi-millegi kaotus, läbielatud õnnetus või mure. Meil igaühel on neid koormaid juba omajagu. Nii mõnigi on koorma all väsinult kokku varisenud, mõni muserdatult käega löönud, mõni üksi jäädes pettununa endasse tõmbunud. Kristus kutsub meid jagama üksteise häda, probleeme, raskusi ja tagasilööke.
Paljudel meie tänastel koormatel on oma põhjus. See võib tunduda esmapilgul märkamatu ja kerge. Aga ka see põhjus osutub koormaks, mis tekitab uusi ja palju raskemaid koormaid. Kui Paulus kutsub kristlasi üksteise koormaid kandma, on ta just äsja rääkinud auahnusest, üksteise ärritamisest ja kadestamisest. Need on kiusatused, mis sünnitavad sageli kannatust kaasinimestele ja probleeme iseendale. Paulus õpetab, et kui keegi peaks neisse kiusatustesse langema, on vaja teda parandada tasase vaimuga. Ka nõnda ja just nõnda kantakse üksteise koormaid.
Kristlik ligimesearmastus peaks olema alati ettepoole vaatav, kaasaegses keeles preventiivne. Kiriku ja iga üksiku kristlase suur ülesanne on kanda ja jagada neid koormaks saavaid ja saada võivaid koormakesi. Õpetades, kasvatades, head eeskuju andes, ka manitsedes ja hoiatades saame vähendada juba täna lasti, mis järgmisel sammul võib kukkuda rängalt kellegi inimese, inimrühma või koguni terve ühiskonna turjale.
Peeter Paenurm