Koopa talus mõeldi pühapäevakoolile

Haapsalu Püha Johannese koguduse pühapäevakool pidas taasiseseisvumisjärgse töö 20. aastapäeva. 
Koguduse laagripaika Koopa talus kogunes hulk inimesi, kes läbi meenutuste, ettekannete ja rühmatööde püüdsid mõtestada tehtut ja seada sammu edaspidise tarvis.
Pille Talvar-Heckmanni peetud piiblitunni raames viidi läbi ka grupitöö, kus humoorikas võtmes läheneti küsimustele, kuidas kutsuda ja kuidas kuulutada. See andis igaühele võimaluse järelemõtlemiseks, milline võiks olla minu kui ristiinimese kutse, kuulutus ja panus selleks, et kristlik kasvatus läheks oma loomulikku rada.
Vikaarõpetaja Kristel Engman tõi seminari raames välja EELK lastetöö tänased üsna kurvad numbrid ja suundumused.
Kõnelejale assisteeris Hanila, Karuse ja Varbla koguduse õpetaja, praostkonna lastetöö koordinaator ja kooliõpetaja Lembit Tammsalu, kes pakkus emotsionaalseid kilde omaenese lapsepõlvest ja pedagoogikogemustest ning tõi välja, et iga väiksemgi töö laste kristlikul juhatamisel jätab hea jälje. Aasa Ellerhein meenutas päevi pühapäevakoolis vabariigi esimese iseseisvuse ajal ja õpetajana taasiseseisvumise järel.
Mõttetubades arutleti ühiselt, mida on pühapäevakool õpetajale andnud ja milline võiks olla kristliku kasvatustöö tähtsus sekulariseerunud maailmas. Rühmi juhatasid Maria Strauss ja Peeter Paenurm.
Päeva raamistasid palvused ja ühised söömaajad. Meenutati igavikuteele läinud kaastöölisi, vaadati fotomontaaži tehtust ja koguneti ühispildile. Koguduse õpetaja Tiit Salumäe märkis, et tema juurde jõuavad ristimisele koguduses juba kolmandat põlvkonda perede esindajad. Nii on ka pühapäevakoolis juhendajatena praegu hulk neid, kes siin ise õpilasena alustanud.
Kogu päeva tegutsesid maja teisel korrusel töötegijate ja külaliste lapsed, kes andsid aimu, kelle jaoks ikka ja jälle pühapäevakooliski kokku tullakse.

Mari Paenurm