Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Koondame ridasid

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Juhtkiri / Number:  /

MTÜ EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus (LNÜ) elab ülestõusmispühade eel oma harilikku elu. Juba kolmandat aastat kuuluvad LNÜ igapäevaellu ka Avatud Eesti Fondi ja Luterliku Maailmaliidu finantseeritud projektid, mis tegelevad struktuuride muutmise, organisatsiooni töö kvaliteedi tõusu, noorte otsustajate ringi kaasamise ja LNÜ muutmisega finantsiliselt jätkusuutlikuks. Tegemist ei ole LNÜ-siseste projektidega, muutmaks pelgalt töökorraldust, vaid EELK arengukavale vastavate muudatuste läbiviimisega, toetamaks laste- ja noortetööd kogu EELKs.  Projektidesse kaasatud inimestele on nii projekti eesmärgid kui käik selged ning küsimus on vaid selles, miks kõik nii aeglaselt liigub. Miks ei suudeta vajalikke muudatusi kiiremini ellu viia? Projektiga vähem kokku puutunud inimeste jaoks on kogu tegevuses siiani palju küsimärke.
Milleks oli vaja muudatusi? LNÜ töö kvaliteeti analüüsides leidsime, et organisatsioonil puudus võimalus edastada infot LNÜ tegemiste kohta otse sihtrühmale ehk lastele ja noortele, meie liikmed ei olnud kaasatud planeerimisse ning finantsiline olukord ei võimaldanud organisatsioonile jätkusuutlikku arengut.
Mida on ära tehtud? Pärast põhjalikke arutlusi ja kooskõlastamisi oleme muutnud oma põhikirja. 2010. aasta aprillist on LNÜ-l füüsilisest isikust liikmed: koguduste lapsed ja noored, laste- ja noortetöö tegijad, vaimulikud (hetkeseisuga kokku 125 liiget). See tähendab seda, et meie uues, eelmise aasta lõpul valitud juhatuses on viis erinevaid kogudusi esindavat noort ja kaks LNÜ töötajat. Üldkoosoleku liikmed on samuti lapsed, noored, koguduste töötegijad ja vaimulikud. Just organisatsiooni juhtimine, õigemini küll selle juhtimise võimalikkus sellise juhtorganiga, tekitas enne põhikirja muutmist kõige rohkem ebalust. Muutuste vastu kostusid argumendid: noored ei ole huvitatud, noored ei suuda. Uue koosseisuga on peetud kaks üldkoosolekut. Viimasel, kus muu hulgas oli vaja kinnitada organisatsiooni 2011. aasta tegevuskava ja eelarve, oli noorim osaleja 12- ja vanim 46aastane.
Osalejaid ühendas koosoleku alguses ebamäärane arusaam asjade käigust ja koosoleku jooksul tõsine soov end kurssi viia. Koosolek kestis kolm tundi, esitati palju konstruktiivseid küsimusi ning tehti ettepanekuid tegevuskavva. Meil on olemas kõigi liikmete kontaktandmed ja see võimaldab saata infot paralleelselt koguduste laste- ja noortetöö tegijatele ning vaimulikele ja noortele.
Mis on veel tegemata? Organisatsiooni finantsiline seis on jätkuvalt ebastabiilne ning sõltub töötegijate edukusest projektide kirjutamisel. Igal aastal tuleb projektidest kokku saada 70 000 eurot. Selle raha leidmise või mitteleidmise taga seisab näiteks JäPe ning emade ja tütarde laagri korraldamine ja ajakirja Kristlik Kasvatus väljaandmine. Ainult projektipõhiselt on raske arendada organisatsiooni tervikuna, arendada üht kirikutöö valdkonda. Normaalseks tegutsemiseks on vaja stabiilsust, ka finantsilist.
Nüüd ütleb lugeja, et kurtmine raha vähesuse üle on kõike muud kui originaalne. Küll aga on originaalne ehk lausa kurioosne see, et meil on tegelik võimalus parandada LNÜ ja selle kaudu ka kogu laste- ja noortetöö finantseerimist, aga koguduste huvi on seni olnud paikkonniti väga erinev ja üldkokkuvõttes vähene.
Noorsoo-organisatsioonid Eestis võivad taotleda oma tegevuseks toetust haridus- ja teadusministeeriumilt. Tegevustoetuse taotlemiseks peab organisatsioon vastama Eesti Noorsooühenduste Liidu ja ministeeriumi poolt välja töötatud kvaliteedinõuetele. Meilt ei nõuta palju, mitte rohkem kui teistelt noorsoo-organisatsioonidelt. Meilt nõutakse korrastatud liikmelisust. Noorsootöö seaduse alusel on õigus taotleda ministeeriumilt tegevustoetust organisatsioonil, millel on vähemalt 500 liiget ja mis haarab vähemalt viit maakonda (2010. a oli kogudustes tegevuses üle 2000 lapse ja noore). Seaduse nõue on täiesti mõistetav. Miks peaks riik rahaliselt toetama organisatsiooni, kes iseendas kahtleb ja endast nii vähe hoolib, et ennast kokku lugeda ei suuda?
LNÜ töötegijad, juhatus ja liikmed paluvad kogu EELK mõistvat suhtumist ja toetust. See on konkreetne ja isiklik palve meie koguduste töötegijatele ja vaimulikele ning tekitab väga inimliku küsimuse: mis mina sellest kasu saan? Igast suhtest saame täpselt nii palju, kui oleme valmis vastu võtma, ja kõigis muudatustes on jäänud samaks LNÜ eesmärk: olla kogudustele toeks ja abiks laste- ja noortetöö korraldamisel.

Eha Kraft
,
LNÜ juhatuse esimees