Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Koolitati jutlustajaid õpetajaile abilisteks

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

«Jutlustaja koolitus» – täpselt seda nimetust ja sisu kandis projekt, mis aastapäevad tagasi arenema hakkas.

Läinud aasta 3. novembri ja tänavuse 11. veebruari vahele jaotus neli tõhusat õppepäeva nii Tartus kui Tallinnas koguduste jutlustajate koolitamisel.
Projektijuht ja Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõud Kaido Soom selgitas: «Koolitusprogramm sai teoks elust enesest kasvanud vajadusest. Eesti oludes on koguduseõpetajal väga tihti vaja abilist – mõnikord jutlustama, mõnikord kristlikult matma. Meil ju isegi on ajalooline traditsioon, et õpetajaid aitasid köstrid, ning elu näitab, et oleks vaja jätkata seda traditsiooni kaasaegses vormis. Põhivastutus jääb muidugi kirikuõpetajale.»
Kogudustes on inimesed teada ja tuntud, on selgunud need, kes õpetajat aidata tahavad ja kel selleks kutsumust. Lisaõpetus paneks asjad ilusti raami. Kaido Soom kirjutas projektitaotluse, kus õppevormina oli palju iseseisvat tööd, kuid ka loengupäevi, ja õpetajateks Tartu ülikooli ja usuteaduse instituudi õppejõud.
«See oli kahe kõrgkooli väga hea koostöö,» ütles ülikooli usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme. «Toimunu oli ilmekaks näiteks, kuidas kõrgkool suudab pakkuda ka praktilise teoloogia aineid ning koolitada õppureid, kes kirikutöö praktikas seda vajavad. Projekt kujunes edukaks, osavõtt oli ootamatult suur.» Põhja-Eestist oli 13 ning Lõuna-Eestist 10 osalejat.
Riho Altnurme: «Tänama peab Põhja kirikut (endise nimega Põhja-Elbe) ja paljusid eraannetajaid, eraisikuid Paul Hoerschelmanni ja Wolfgang Kochi, kes selle eest hea seisid, et projekt Saksamaalt vajaliku raha saaks.»
Osalejad jagasid oma muljeid lõunapausi ajal. Oli kuulda kolmest õpitud põhisuunast: homileetikast ehk jutluse koostamise teadusest, liturgiast, mis õpetab jumalateenistuse ja talituste korda, ning piibliõppest ja dogmaatikast. Viimane teema on raskesti hõlmatav, seepärast on õppejõu pakutav konkreetne süsteemsus eriti abiks.
Ülo Kalmann: «Koolitus on hea algus edasisele tööle, nagu maitsev eelroog põhitoidule. Kordaläinud asi.» Anu Piiskoppel lisas: «Ukse lahti tegemine, edasine tuleb endal ära teha.» Veiko Rämmel: «Koolituse järele oli otsene vajadus. Võime asju kogeda ise siit-sealt, kuid süsteemsus on väga tähtis.»
Iseseisva tööna pidi igaüks koostama jutluse, abiks pühakiri, alustekstid ja muidugi Püha Vaim. Jutlused kanti ette, hinnati ja neid arutati vastastikku.
Usuteaduse instituudi rektor Ove Sander: «Jutlus on siis valmis, kui see on peetud ja öeldud sõna on midagi inimeste seas korda saatnud. Jutluse suurim ime on suhtlusakt.» Ta lisas, et ridade vahel peab tunda olema ka oskust nimelt luterlikku-oikumeenilist teksti edasi anda.
Kaido Soom: «Koolituse saanuid ei eksamineerita, vaid atesteeritakse komisjoni ees. Komisjoni liikmeteks on praost, UI hääletatud komisjoniliige ning muidugi kohalik õpetaja, kellega koos jutlustaja tööd teebki.» Äsja lõppenud jutlustajate kursusele on oodata jätku ja kordust.
Juune Holvandus