Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kool kui teine pühakoda

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /


Elav mõttevahetus jätkus ka konverentsi vaheajal. Fotol on õde Mary, õde Hyacinta ja Liivi Lõhmus Tartu katoliku koolist. 

Koolist kui kultuurifenomenist ja kultuuritekitajast ning sellest, milline peaks olema kool ja haridussüsteem, et kultuur püsiks, räägiti 10. veebruaril Tallinna Haridusameti ja Vanalinna Hariduskolleegiumi konverentsil «Kooli roll ühiskonnas».

Vanalinna Hariduskolleegium, kuhu kuuluvad gümnaasium, põhikool, muusikakool, kunsti- ja muusikamaja, on tegutsenud 20 aastat. Üks asutajatest, Taivo Niitvägi on öelnud: «Kooli poolt vaadatuna läheb meie rahva olukord üha tõsisemaks, sellest sündis soov kutsuda võimalikult palju meie rahva võtmeisikuid mõtisklema ja arutlema olukorra üle meie laste hulgas ja koolis, kooli osatähtsuse üle tänase ja homse elukeskkonna kujundamisel, seadma enesele konkreetseid sihte ja eesmärke üheskoos tegutsemiseks kriisi põhjuste avastamisel ja kõrvaldamisel.»

Osavõtjaterohke konverentsi esinejate hulgas olid Tallinna linnapea Jüri Ratas, katoliku kiriku piiskop Philippe Jouran, akadeemik Olav Aarna, kirjanik Jaak Jõerüüt, emeriitprofessor Ülo Vooglaid, teoloog Toomas Paul, koolijuhid ja omavalitsustegelased. Konverentsist võttis osa ka peapiiskop Andres Põder.

Kooli eesmärk olgu perekond

Piiskop Philippe Jourdan küsis, et kui meie koolilõpetajad on hästi ette valmistatud tööks, siis kas nad on sama hästi ka pereeluks ette valmistatud? Ühiskonnas, kus on palju lahutusi ja suurt osa lastest kasvatab üks vanem, on õnnelikud need, kellel on armastav ja hoolitsev perekond ema ja isaga. See on lausa ime.

Kui aga perekonnal läheb hästi, siis läheb hästi ka ühiskonnal. Piiskop rõhutas, et perekond ongi kooli eesmärk ning kool peaks kasvatama lastes püsivust ja hooolivust.

Väga huvitavas ettekandes mõtiskles kirjanik Jaak Jõerüüt selle üle, milliseid inimesi ta enda ümber näha tahaks ehk teisisõnu, mida noor peaks koolist iseseisvaks eluks kaasa saama?

Milliseid inimesi tahame enda ümber

Ka tema rääkis hoolivusest ja teineteisemõistmisest tuletades meelde piiblitõde: ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et teised sulle teeksid!

Kirjanik muretses iseseisva mõtlemise ja info otsimise oskuse puuduse üle noortel. Inimesed peaksid rohkem enda ümber vaatama, ka oma naaberriike tundma õppima. Me peaksime lihtsalt rohkem viisakad, inimlikumad ja lahkemad olema.

Järjest viletsamaks muutub meie eesti keele oskus, kuid väljendusoskus areneb ju emakeeles! Kirjaniku sooviks oli, et noorus õpiks rohkem tundma oma suguvõsa ja perekonna ajalugu. Kust on pärit mu nimi, missugune see varem oli, kus on minu esivanemad elanud ja missugused nad on välja näinud – see kõik peaks aitama meid ennast mõista.

Mure Euroopa väärtushinnangute pärast

Lõpuks soovis Jõerüüt, et süveneks arusaam, mis olukorras on planeet Maa ja inimkond, sest me kõik kuulume sinna.

Helsingi juhtidekoolituse keskuse direktor Alexandre Havard ütles, et noortel ei ole tänapäeval enam perekonnatunnet. Kahjuks ei ole perekond tänapäeval enam missioon, vaid rühm inimesi, kes kasutavad ühist külmkappi. Missioonitunnetus algabki perekonnast. Ta kutsus üles kaitsma põhilisi väärtushinnanguid Euroopas.

Kas oleksime 15 aastat tagasi teadnud, kuhu me tänaseks jõudnud oleme, mis protsessid ühiskonnas käivad, kas üldse on võimalik ühiskonnaelu prognoosida – selle üle mõtiskles dr Toomas Paul. Ta ütles, et sellest, mis Euroopas praegu juba on, saame näha, mis meilgi mõne aasta pärast päevakorrale jõuab, kuhu me suundume.

«Vaatame, mis mujal maailmas on toimunud, see kõik ootab meid ees,» selgitas Toomas Paul ja lisas, et niivõrd, kui oleme suutelised tulevikku ette nägema, niivõrd oleme ka haritud. Selge on, et vabadus tähendab ka vastutust, kuid inimesed ei taha vabadust, sest neid hirmutavad kohustused. Ja nii valitaksegi vabadus millestki, mitte millegi jaoks.

Milline on uue kooli missioon

Konverentsil sai kuulda huvitavaid lugusid uute koolide asutamisest. Miks luuakse enesealgatuslikult koole? Rocca al Mare kooli direktor Rein Rebane ütles, et kooli luues otsitakse vastust küsimusele, miks meid vaja on, milline on meie käsitlus inimesest, milline on meie missioon?

Oluline on, mis on fookuses – kas kool või laps. Alguses oli Rocca al Mare puhulgi mõte luua uus kool, kuid kohe selgus, et paljud protsessid toimivad juba enne kooli. Nüüdseks on jõudsalt arendatud eelkooli, ka lastevanemate koolitust. Kavas on avada  õpetajate seminar.

Saue vallavanem Mati Tartu on sel õppeaastal avatud Laagri põhikooli üks asutajatest ja ehitajatest. Tema ütles, et kus on kool, sinna tuleb ka kultuur. Kool on ju eestlaste jaoks läbi sajandite olnud teine pühakoda kiriku kõrval.

Tiiu Pikkur