Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Konverents vabadussõjalaste liikumisest

/ Autor: / Rubriik: Teated / Number:  /

12. märtsil algusega kell 11 toimub Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis
konverents «Vabadussõjalased».
Sel päeval möödub 75 aastat Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri võimuhaardest, millega tõrjuti kõrvale seaduslike meetoditega võimule pürgiv vabadussõjalaste liikumine.
Vabadussõjalaste liikumine on Eesti kõigi aegade üks arvukamaid võimuambitsioonidega poliitilisi organisatsioone. Kuid nende olemus tekitab jätkuvalt küsitavusi. Kas juhul, kui 1934. aasta kevadel oleksid toimunud vabad valimised, järginuks vabadussõjalased demokraatlikke meetodeid või oleksid sarnaselt Saksa natsionaalsotsialistidega üritanud koondada võimu oma kätte ja likvideerida demokraatia seaduslike meetoditega? Ent just sellest prognoosist sõltub, kas 12. märtsil toimunut pidada paratamatuks sammuks, et ennetada  jäigemat autoritaarsust, või põhjendamatuks demokraatia likvideerimiseks.
Konverentsil esinevad teemaga põhjalikumalt tegelenud uurijad. Konverentsi organiseerivad Rahvusarhiiv, Eesti Demograafia Instituut ja Eesti Ajaloomuuseum.

KONVERENTSI AJAKAVA: 
11.10–11.40. AGO PAJUR. Vabadussõjalaste retseptsioon Pätsi ajast kaasajani.
11.40–12.10. PEETER KENKMANN. Kas 1933. aasta põhiseadus lubas autoritaarset valitsemist?
12. 10.–12.40. RIHO SAARD. Mustas talaaris mustvalge lipu all. Vabadussõjalaste religioonipoliitika ja kirik.
13.30–14.00. JAAK VALGE. Vabadussõjalased ja Saksa natsionaalsotsialistid: poliitiline taktika, ideoloogia, kontaktid.
14.00–14.30. ANDRES KASEKAMP. Vabadussõjalaste koht poliitilisel spektril.
14.30–15.00. MEELIS SAUEAUK. 12. märts 1934: sündmuste käik.
15.15–16.00 IVO JUURVEE. Kas ja millist mõju omas 1934. aasta pööre Eesti eriteenistustele?; Kaasettekanne: OLAVI PUNGA. 1934. aasta pöörde mõju Kaitseliidule.  
16.00–16.30. AIGI RAHI-TAMM. Vabadussõjalased tšekistide haardes.
16.30–17.00. Ülddiskussioon.