Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Konstantinoopoli patriarh tuleb visiidile Eestisse

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

BartolomeusTema Pühadus oikumeeniline patriarh Bartolomeus (fotol) tuleb 4. septembril Eestisse president Ilvese kutsel, kohtub mitmete riigi ja kohaliku võimu esindajatega, külastab Tallinna ja jätkab visiiti Läänemaal.  

Kirikupea tulek on seotud EAÕK autonoomse staatuse saamise 90. aastapäevaga, sellele pühendatud liturgia toimub 8. septembril algusega kell 20.30 Pärnus Issandamuutmise katedraalis. Visiidi käigus väisab patriarh Eesti õigeusu kogudusi, kohtudes Kihnu, Saare- ja Läänemaa inimestega ja kohaliku võimu esindajatega.
Õigeusu kiriku kõrgeima ülemkarjasena on tal nii vaimulik kui ühiskondlik roll. Praeguse patriarhi keskkonnaalased seisukohad on tuntud – ka tema viimane külastus meile toimus 2002. a Läänemere olukorda puudutava konverentsi raames.
Eesti õigeusulised, keda 90 aasta eest Moskva patriarhaadi alluvuses oli juba ligi 200 000, olid 1917. a konverentsil võtnud sihiks kirikliku omavalitsuse. 1920. a andis Moskva patriarhaat siinsele kirikule teatud omavalitsuse.
Koos Tema Pühadusega väisavad Eestit veel tema saatjaskonda kuuluvad Halkedoni ja Bostoni metropoliidid ja Soome õigeusu piiskopid, sest ka Soome kirik sai autonoomia samal ajal ja sarnastel asjaoludel. Eestist läheb patriarh 11. septembril edasi Soome.
Tema Pühadus oikumeeniline patriarh Bartolo­meus (ilmikunimega Dimitrios Archon­tonis) on sündinud 29. veebruaril 1940. a Türgis Imbrose (Gökceada) saarel Türgi kodanikuna. Tema vanemad olid kohalikud õigeusklikest kristlastest kreeklased.
1961. a pühitseti ta diakoniks vaimulikunimega Bartolomeus. Sõjaväeteenistuse läbimise järel Türgi sõjaväes jätkas õpinguid Roomas, Šveitsis ja Saksamaal.
Doktorikraadi omandas Rooma Gre­goriuse Ülikoolis, väitekirja teemaks oli «Pühade kaanonite ja kanooniliste aktide kodifitseerimine õigeusu kirikus».
Patriarh valdab kreeka, türgi, inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja ladina keelt.
Eesti Kirik