Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Kolmas sektor muutub nähtavamaks

16.03.2010 | | Rubriik: Ühiskond

2000. aastal asutatud MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses paikneb asenduskodu, kus elab alaliselt 12–18 last, ning päevakeskus, kus esmaspäevast laupäevani käib regulaarselt 10–15 last. Päevakeskuse päev algab lõunasöögiga, misjärel tegelevad laste ja noortega sotsiaaltöötajad ja vabatahtlikud, aidates lapsi koolitöös ning korraldades erinevaid eakohaseid ettevõtmisi. Foto: Peeteli Kiriku SotsiaalkeskusEkspertide hinnangul iseloomustab kolmanda sektori organisatsioone efektiivsuse ja kompetentsuse kasv, mistõttu on tulevikus tõenäoline, et üha enamate teenuste osutamine läheb avalikult sektorilt üle kolmandale sektorile.
See omakorda suurendab kodanikuühenduste ja kolmanda sektori üldist professionaalsust ja muudab ühenduste loodava väärtuse nähtavamaks ja arusaadavamaks.
Eesti kolmas sektor on taasiseseisvumise järgsel perioodil pidevalt kasvanud, seda kiiret arengut on kannustanud mitmed sotsiaalpoliitilised, aga ka kultuurilised faktorid. Kolmanda sektori organisatsioonidest on saanud oluline majanduslik jõud, nimelt annavad ühendused hinnanguliselt tööd 4–5% tööjõulisest elanikkonnast. Tööd tehakse sotsiaal-, spordi ja kultuuri valdkonnas ning vähem hariduse ja tervishoiu alal.
Kirikute ja koguduste näol on tegemist kolmanda sektori suurima vabaühendusega, lisaks on paljude koguduste juurde asutatud mittetulundusühing(ud) ja/või sihtasutus(ed), mis tegelevad ühiskondliku tellimuse täitmisega diakoonia vallas (nt MTÜ Domus Petri Kogu, Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus, Räpina diakooniamaja). Kiriku tegevuse toetuseks on EELK asutanud ühendusi lehe väljaandmiseks, koolituseks ja misjoniks, laste- ja noortetööks ning kirikumuusika edendamiseks.

Probleemiks projektipõhine rahastus
Ent kõik asjaosalised teavad, et tehtav töö pole lihtsate killast ja kolmanda sektori organisatsioonide juhid peavad hakkama saama mitmete väljakutsetega.
Ühendused tegutsevad keerulistes ja tihti kiiresti muutuvates oludes, peamiseks Eesti kolmanda sektori nõrkuseks on eelkõige organisatsioonide majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine.
Murekohaks on kahtlemata lühiajaline projektirahastus, mis omakorda raskendab organisatsiooni strateegilist planeerimist, sest tegutsemiseesmärgid lähtuvad suuresti rahastaja seisukohast. Samuti ei võimalda projektipõhine rahastamine enamasti katta organisatsiooni igapäevaseid tegevuskulusid, sealhulgas juhtimis- ja bürookulusid.
Samas, kuna paljude ühenduste eelarved ongi projektipõhised, mitte organisatsiooni tegevuseesmärkidest lähtuvad, ei võimalda see ka mittetulundusühingutel üldkulusid projektikulude hulka kirja panna.
Siiski võib märgata finantseerituse paranemist – lisandunud on uusi kohalikke fonde, Euroopa Komisjoni projektivoorusid ja edenenud maksusoodustused.

Mainekujundus ja sotsiaalne vastutus
Seniseid arenguid kirjeldades saame peamiselt rääkida koostööst avaliku võimu ja kolmanda sektori vahel, vähem aga koostöösuhetest ühiskonnas samuti olulise osa moodustava ärisektoriga. Viimase koostöö kolmanda sektoriga on aga Eestis kahtlemata arenemisjärgus. Siin on näiteid ladusast koostööst, millel on ulatuslik ühiskondlik mõju ning mis pakub rahulolu ja hüvesid mõlemale osapoolele. Samas on osa partnerlussuhetest veel sponsorluspõhised – ettevõte toetab ühendust rahaliselt ning vastutasuks saab näiteks ettevõtte logo trükistele või kodulehele.
Partnerlus kolmanda sektoriga on äriühingutele eelkõige perspektiivikas mittemateriaal-se tulu (maine tõus, atraktiivsem tööandjana, positiivne mõju organisatsiooni kultuurile jpm) allikas. Lisaks mainekujundusele on sotsiaalse partnerluse ajendiks sageli ka moraalne kohustus ühiskonnale midagi tagasi anda. Samuti on teatud äriringkondades n-ö tugev sotsiaalne närv ja kaasatus uuenduslikes mittetulundusprojektides ka prestiiži küsimus. Kuulumine teatud MTÜ või SA toetajaskonda on imagoloogiliselt kasulik.
Ent nii ühendused kui ettevõtted vajavad julgustamist, et partnerlus on pigem tulus kui kulukas.
Ühenduste seisukohalt on rahalise toetuse kõrval oluline tunda enam huvi oskusteabe, ettevõtte kontaktide, teabekanalite jms vastu. Uuringute kohaselt tajuvad ettevõtted, et nende konsulteeriv roll võib olla rahalisest toetusest isegi jätkusuutlikum. Seega on mõttekas lisaks tasuta tootmisjääkide või vanade töövahendite küsimisele olla julge ka teadmiste ja oskuste nõutamisel.

Töötegijate nappus
Teine põhiprobleem kolmandas sektoris on inimressursi nappus. Enamik ühendusi töötab väikese meeskonnaga, kus ühe valdkonna spetsialistid on sunnitud täitma tööülesanded, milleks neil puudub vajalik väljaõpe.
Statistika näitab, et võrreldes 2008. aastaga on kõige enam kasvanud organisatsioonide töökoormus (63% organisatsioonidest) ja administratiivsetele tegevustele kuluva aja maht (55% organisatsioonidest). Rohkem kui pooltel vastanud organisatsioonidest on kahanenud aastaeelarve ja peaaegu pooltel on vähenenud rahastajate ja toetajate arv.
Positiivne ja leidlik on aga see, et suur osa organisatsioonidest (37%) on hakanud oma töös enam kasutama vabatahtlikke. Lisaks vahendite säästmisele toovad vabatahtlikud endaga kaasa vajalikke oskusi ja kergendavad töötajate töökoormust, samuti tõstavad osutatavate teenuste kvaliteeti ja seovad organisatsiooni rohkem kogukonnaga.
Kuigi vabatahtlik töö on Eestis üha enam kanda kinnitamas, näitavad uuringud arenguruumi – peamine põhjus, miks vabatahtlikus töös ei osaleta, pole motivatsiooni või ajapuudus, vaid hoopis teadmatus, mida ja kus teha. Samuti tunnetatakse valdkonnas impersonaalsust ja oodatakse isiklikku lähenemist või ka kutset oma teadmiste panustamiseks.  
Ei tasuks unustada, et efektiivne koostöö pakub nii ettevõtetele, vabatahtlikele kui ühendustele unikaalseid hüvesid, mida partnerid mujalt ei saaks (nt emotsionaalne laeng või ka ärijuhtimise kogemus).
Merje Talvik

Mis on kolmas sektor?
Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ja seltsing.
01.08.2009 seisuga on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel registreeritud kokku 29 237 ühendust – 818 sihtasutust ja 28 419 mittetulundusühingut.

Ühenduste kujunemine ajas – Eesti

  • ärkamisaeg – laulu- ja mänguseltsid, kultuuriline, enesemääratlemisele suunatud tegevus;
  • vabariigi esimese iseseisvuse aeg – liikumiste valdkondlik segmenteerumine ja areng, poliitiline sulgumine;
  • nõukogude periood – tsentraliseeritud, kontrollitud ja kehtestatud tegutsemisviisid, varjatud tegutsemine rahvusliku enesemääratlemise nimel;
  • taasiseseisvumisperiood – poliitiline tegevus, pluraliseerumine ja traditsioonide otsimine, rahvuslus, killustumine ja detsentraliseeritus.

Kasutatud materjalid:
Suutlik sektor. Uuringu aruanne, EMSL, 2009.
Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis, TNS Emor ja Praxis, 2009.
Kolmanda ja ärisektori partnerlus: arenguperspektiivid ja dilemmad, Kreet Stubender, 2008.

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)