Kolmainupüha – varjatud Jumal

Lääne kristlikus traditsioonis määrati 1334. aastal, et nelipühale järgnevat pühapäeva tuleb tähistada püha kolmainsuse päevana (ld trinitatis). Pühapäeva sõnumis võeti kokku õpetus Jumala kolmainsusest. Kolmainupüha on usutunnistuse päev.
Piiblilugemised kõnelevad Jumala varjatud olemusest, mis ületab kogu inimese mõistmise. Alati tuleb mõelda sellele, et Jumal on Looja ja inimene on loodu ning me ei suuda kunagi Jumalat piisavalt mõista ega analüüsida. Jumalat ei saa asetada inimliku mõtlemise raamidesse, sest tema on palju vägevam, kui me suudame aru saada. Inimene ei saa esitada Jumalale nõudmisi ega teda mõjutada, sest meil puudub täiuslik perspektiiv.
Vaid Jumal teab, mida inimene tegelikult vajab, ning just seetõttu on kõige õigem paluda meieisapalve sõnadega «Sinu tahtmine sündigu». Inimene võib usaldada Jumala kõikesuutlikkust ja samas loota tema armastusele. Meie Jumal on kõikvõimas armastav taevane Isa. Usklik inimene võib usaldada oma elu Issanda kätesse.
Jumal on üks, aga ta ilmutab end meile Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Ta tegutseb Loojana, Lunastajana ja Pühitsejana. Usk ei käsitle Jumala olemust teaduslikult ära seletades, vaid imetledes, ülistades ja tema armutegusid kuulutades.
Kaido Soom