Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kokku said Baltimaade lastetöötegijad

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Möödunud nädalavahetusel toimus Valga pastoraadis ELSA Baltimaade regiooni konverents, mis oli järgmisel aastal Ukrainas toimuva ELSA ühiskonverentsi eelosa.
ELSA on organisatsioon, mis ühendab 17 Euroopa riigi luterlike kirikute lastetöötegijate organisatsioone. Piirkondlikul kohtumisel olid kohal Valgevene, Läti ja Eesti esindajad, tulemata jäid seekord vaid Leedu luterliku kiriku lastetöötajad.
Konverentsi eesmärgiks on pakkuda lastetöötegijatele võimalust jagada kogemusi, tutvuda üksteise tööde ja kirikute arengusuundadega, saada ja jagada ideid. Kohtumise avatervituse ütlesid Valga linnapea Ivar Unt ja Valga praost Vallo Ehasalu.
Esimesel päeval andis ELSA tegevsekretär Lätist Ilse Gulbene ülevaate organisatsioonist ja seejärel tutvustas iga riik oma maa religioosset olukorda ning andis ülevaate lastetööst luterlikus kirikus.
Teise päeva juhatas hommikupalvusega sisse Suure-Jaani koguduse õpetaja Kristi Sääsk. Järgnes loeng lapse hingeelust teoloogiadoktor Pille Valgult, kes tutvustas Saksa teadlase Anna-Katharina Szaguni vastavat uurimistööd. «Loeng oli sedavõrd vajalik ja huvitav, et lätlased esitasid talle seejärel kutse tulla ka Riiga esinema,» märkis LNÜ lastetöö juht Lia Kaljuste.
Konverentsi töötoas tutvustati kirikute lastetöö uuemaid ideid ja ettevõtmisi, jagati kogemusi. Jätkus ka üksteisele uute mängude ja meisterdamise õpetamist. «Meeldiv oli tõdeda, et lõunanaabrid on juba kolmandat aastat kasutanud lastele advendikalendri väljaandmisel meie eelmise aasta kalendrit, tõlkides seda oma keelde. Ideede tasandil tunti huvi ka meie teiste väljaannete vastu,» lausus Kaljuste.
Lisaks sai iga rahvusrühm anda tagasisidet ja teha ettepanekuid järgmise aasta suurfoorumiks. Kaljuste sõnul sooviti kõige rohkem just kasvatusteadlaste või teoloogide uute uurimuste tutvustamist, sest lastetöötegijatele on üheselt selge – tänane laps pole see, kes oli veel mõni aasta tagasi. Seega tuleks töömeetodid kriitiliselt läbi vaadata ning sellele aitaks kaasa uurimistulemustest järelduste tegemine.

Merje Talvik