Esileht » Teated ja Kuulutused » Teated »

Koju on kutsutud Valter Vaasa

08.11.2006 | | Rubriik: Teated

07.06.1915 – 07.11.2006 

 Image
Ärasaatmine laupäeval, 18. novembril kl 12 Tõrva kirik-kammersaalis, matusetalitus Helme kalmistul.

Valter Vaasa iseloomujooned on kujunenud pika teekonna jooksul. Oma auväärse ea tõttu pole enamik meist võinud tunda teda noorena, kuid tema jutustused on jäänud meil meelde.

Valter Vaasa on nooruses kehastanud meie noore riigi kõrgeid ideaale. Pärit on ta Põlva taluperekonnast, töö- ja eluümbrusest, mis on rahva tugevus ja alus. Noore mehena on ta saanud parima hariduse klassikalises gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Isamaalise noorena Vabadussõja võitu mäletavas riigis on ta teeninud ohvitseriastme Tondi sõjakoolis. Need on tema nooruse tunnusjooned ja meie rahva tugevuse aja peegeldused ühes taluperes ja ühe hariduse poole püüdleva maapoisi hinges.

Tema töömeheaeg kirikupõllul langes seevastu raskesse aega, milles ideaalid end vähemalt avalikult ei näidanud. Valter Vaasa oli just õige mees võtma vastu väljakutsed, mis meie rahvast ja Valter Vaasat saatsid pikki aastakümneid. Ta on jutustanud, et kirikuõpetajana tööd alustades ja esimesi kogemusi omandades, oli ta kõigepealt praktiline põllumees. Ta tuletab meelde vanu aegu, räägib raskustest, mida tema tookord, noorena, ei tunnetanudki raskusena. Jumalateenistus ja maatöö käisid käsikäes.

Elutöö on ta teinud Helme ja Taagepera kogudustes. Sel teel käis ta Johannes Uustali, praosti ja märtri jälgedes. Üks, Johannes, suri kaugel maal, teine, Valter, jätkas tema tööd, hinnates oma eelkäija mälestust ja saades sellest jõudu. Järjepidev töö kirikukantslis ja rahva seas kandis vilja. Helme kogudus on olnud tugev, Valter Vaasa on olnud küllap auväärseim töömees Tõrva linnas ja Helme kihelkonnas. Kellel oleks veel täitunud ametis, samal töökohal, viiskümmend aastat. Tunnustusena tehtud töö eest valiti Valter Vaasa EELK Valga praostkonna praostiks.

Valter Vaasa mäletas palju. Püüdlus hariduse poole ühendas teda noorest põlvest meie haritlaskonnaga, kelle keskel ta oli alati teretulnud. Tema mälestused, kui need oleks kirjas, võiksid olla väärtuslik osa meie ajaloost. Vanas eas oli tema huvi noorte tegemiste vastu suur. Rõõmuga võttis ta meid, vanaisa kombel, enese juures vastu, kuulas, elas meile kaasa. 

Valga praostkond ja praosti kt Vallo Ehasalu

ja praosti kt

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)