Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kohtumised ristteel

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Tartus on loomisel uus kogudus – Tartu Kristlik Risttee kogudus

Need, kes noorteüritustega kursis, on kindlasti viimase viie aasta jooksul kuulnud midagi sarjast Going UP, mis on siinses taaralinnas kokku toonud sadu, et mitte öelda tuhandeid noori. Nutikad ideed on pakkunud hoogsat ja humoorikat lähenemist aktuaalsetele teemadele Eesti ühiskonnas ning näidanud kõverpeeglis meie arusaamade piiratust maailma asjades.

Piiridest ja vastandamisest

Hea huumor vajab peent tunnetust ja kindlasti on peenel iroonial seos kultuurikontekstiga. Antagu mulle andeks, ehk on tegemist isiklike ealiste iseärasustega, aga ironiseerimisel ühiskonnas valitsevate kitsaskohtade üle on mu meelest mingisugune habras piir, millest üleminekul on tegijad oma üritustel andnud märku sellest, et koos vabadusega on nad endale võtnud vabaduse ka vastutusest.

Minu elukogemus ütleb, et iroonial on see halb omadus, et lõpuks pöördub ta tegija enese vastu ja sööb ära kõik ilusa – lootuse, usu, isegi armastuse. Julgen loota, et eksin ja mu varasematel kogemustel pole mingisugust kohta loodavast kogudusest kõneldes.

Et ennast kursis hoida, külastasin ka käigus olevat kodulehekülge www.risttee.ee, et teada saada, mis plaanis, kuidas tegijad ennast defineerivad ja keda endaga kaasa kutsuvad. Leidsin sealt kolm punkti, mida Ristteel kindlasti ei leia: tagasiminekut ajas aastasse 1900, arusaamatut kristlikku slängi ja venivat orelimuusikat.

Ühelt poolt näen ma sellistes ridades nooruslikku uljust ja seisukohavõttu, et mitte kõik, mis varem tehtud, ei ole meile mokkamööda, teisalt peitub taolises mõttekäigus kahtlemata vastandumine kristlikule traditsioonile ja kõigele sellele, mida Kirik Kristuse Ihuna endas aegade kogemuses kannab.

Minu arusaamist mööda on Risttee välja kasvanud Salemi baptistikogudusest Tartus ning formaaljuriidilise asjaajamise läbinuna hakkab loodetavasti kuuluma EEKBLi ridadesse. Siis on ju kindlasti midagi olulist sündinud just aastal 1900 – baptistikoguduste liidu tunnustamine. Milline ärkamine, milline vaimustus, ühine töö ja armastus! – eks ole need kogemused kõik väärt, et neid oma silme ees hoida.

Arusaamatust kristlikust slängist kõneldes jääb taoline määratlus veidi ähmaseks. Küll aga leidsin koduleheküljelt eri arusaamu sellest, mis see Risttee õigupoolest on – kirjutatakse, et tegijaid ajendab unistus vastupandamatust kirikust. On ta siis kogudus või kirik?

Kindlasti on Eestimaal palju häid oreleid, mille kõla on mulle kuulmata. Luterlikes kirikutes, kus ka teenistustel pillide kuningat ehk kõige rohkem kasutatakse, peaks tänaseks koolkondlikud vaidlused, mängijate oskused ja pillide tehnilised võimalused tagama küll mängu ja muusika, kus asjatust venimisest juttugi ei saa olla.

Julgen arvata, et parim, millega me vastanduda saame, on meie iseenese laiskus, usuline leigus ja isekus. Kui teeme tööd nende kallal koos Jumalaga, on meil lootust.

Sloganist

Risttee tunnuslause ehk slogan on: KIRIK TEISTELE, KODU KÕIGILE. Kui Going UPi üks peaeestvõtjaid Peep Saar kõneles avajumalateenistusel Risttee plaanidest, siis ma peaaegu sain aru, mida see tunnuslause tähendada võiks.

Et Risttee on väljapoole suunatud kogudus, mistõttu need teised (ehk võiks siinses kontekstis koguni kasutada ingliskeelset väljendit oluliste teiste kohta – meaningful others) jäävad alati olulisimaks sihtgrupiks koguduse jaoks ning samas loodetakse olla hea ja kodune paik kõigile.

Kui aga taolist selgitust pole, võib esitatud tunnuslause olla mitmeti mõistetav ning kooskäijaid võib vaadelda kui klubilisi ja kogudus kirikliku institutsioonina ja misjoneeriva osaduskonnana tuleb kusagil tagapool. Mulle esimesena pähe tulnud lause «Kodu kõigile, kogudus Sinule» mõjuks minutaolisele küll veidi atraktiivsemalt.

Avateenistus

Ettevalmistustest Tartu Sadamateatris asetleidvaks sündmuseks andsid tunnistust juba varem Lõunakeskuse (üks suuremaid kaubanduskeskusi Tartus) fuajees ekraanidel jooksnud reklaamid, mida olin nägema juhtunud, ning 29. oktoobril võtsid mind teatri uksel esimestes külmakraadides vastu rõõmsalt naeratavad asjaosalised. Oskus turundusnippe kasutada oli sama muljetavaldav kui rahvast täis Sadamateater.

Hinnanguliselt kolmandiku aktiivsest tegijate ringist annab Ristteel tehniline meeskond, kes kannab hoolt heli, valguse, ekraanidel esitatava jmt eest. Seekordseks alustuseks pakuti ajaloolisi kaadreid Eestist Tõnis Mäe «Koidu» saatel.

Lisaks sellele pakuti omapoolset nägemust Going UPi kujunemisloost, tehti aktuaalkaameralikke kokkuvõtteid Toivo Pilli jutlusest ning pakuti 32aastase eduka ärimehe lugu, kes oma elule sügavamat tagapinda otsib. Ekraanidel esitatu oli kohati tendentslik ega jätnud ruumi enda mõttetööle. Ometi oli tehniline pool sedavõrd kaalukas, et tahtmatult tekkis küsimus, kuidas kanda sõnumit iga kuulajani juhul, kui elekter ära peaks minema.

Läkitava koguduse pastorina kinkis Meego Remmel Ristteele risttee liiklusmärgi, mis Tartu linnapildis eriti tihti ette tuleb. Ja ütles kaasa n-ö parema käe reegli kolm kõige olulisemat meelespead kristlase jaoks: Jumal ennekõike, ligimene enne mind ning ärgu mu vasak käsi teadku, mida parem teeb. Salemi kogudus kinkis Ristteele armulauariistad. EEKBLi president Joosep Tammo kutsus rahvast olema palves uue koguduse ja tema juhtide eest.

Tuntud headuses pidas loodetavasti kirikuvõõrastki mõtlema paneva jutluse Toivo Pilli. Oli tervitusi ja ülistusmuusikat. Lahkujad olid rõõmsad, lubades jälle tulla, vanem rahvas kurtis liig suurte detsibellide üle.

Kuidas edasi?

Kahtlemata on Going UPi näol tegemist täiesti omanäolise nähtusega terves Eesti noorsooliikumises. Jumala abiga võib Risttee koguduse kaudu saada Kristusele võidetud palju inimesi, ent kahtlemata on ühe koguduse loomine pikem protsess ja raske töö.

Need pole enam lihtsalt kooskäimised, kuhu minna, sest kodus pole targemat teha ning mille puhul vanemad on rahul, sest siis on loota, et nende laps tänavatel ei hulgu (kasutan GU asjaosaliste mõtteid. Hea algus seegi!). Nagu eelpoolgi kirjutasin, nimetas Peep Saar, et Risttee jääb alati põhiliselt teistele, väljapoole suunatud koguduseks. Misjoneeriva kirikuna on ju kogu ristikogudus suunatud väljapoole, tema töö tõhusus sõltub seesmisest tugevusest.

Ehk pakub Risttee tegevus järelemõtlemist neile, kes sõnateenistust olulisemaks pidanud. Kas minna kaasa uue põlvkonna tehniliste lahendustega ja olla valmis multimeedia aina uute võimaluste väljakutseteks – või leida mõni muu viis, mil moel ennast ja Sõna paremini (mitte kergemini) arusaadavaks teha.

Mari Paenurm

Eesti Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit (EEKBL)

Rajati 9. detsembril 1989. aastal, on 1900. aastal tunnustatud liidu õigusjärglane.

Kogudusi 83.

Liikmeid 5952, neist pühapäevakoolilapsi 1207, teismelisi 357, noori 304.

Liidu arengukavast: aastaks 2012 on liit kujunenud ühiskonnas arvestatavaks oma vaimuliku mõju ja tegevuse poolest. Liidu kogudustes osalejad mõjutavad ümbritsevat kogukonda ning moodustavad osaduskonna, mis on üle 1% Eesti elanikkonnast. Laste- ja noortetöö on liidu koguduste jätkuvad prioriteedid.

Allikas: www.ekklesia.ee