Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Koguduse sissetulekust ja liikmeannetusest

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Elu on näidanud, et EELK liikmel puudub ülevaade oma kohustustest ja õigustest koguduseliikmeks olemise ning erinevate kiriklike talituste olemuse kohta, ka annetuste ning vastutuse kohta. Ometi oleks infot vaja.
ImageImage
Põlva koguduse liikmed näiteks saavad sellest sügisest alates infot koguduseliikme kohustustest ja õigustest voldikust, kus kõik täpselt kirjas. Voldiku on koostanud koguduse õpetaja Toomas Nigola, kes on mõelnud põhjalikult, kuidas vastata sagedamini tekkivatele küsimustele, kuidas ja kui palju kogudusele võiks annetada. 
Ilmselgelt on taolise selgitava teksti järele tarvidus igas koguduses. Koguduse heaks tehtavatele annetustele mõeldes püstitub küsimus: kui olulised on meist kellegi jaoks Jumal ja Tema kirik? Meie teod räägivad tihti sõnadest paremini me suhtumistest ja väärtushinnangutest.
Sagedamini esitatavad küsimused
Kust kogudus raha saab ja millele see kulub?
Vastupidiselt levinud eksiarvamusele ei maksa koguduse vaimulikele, organistidele ega teistele töötegijatele palka riik, vaid iga kogudus ise. Palgakulu ongi enamikus kogudustes elektri- ja kommunaalkulude kõrval suurim väljaminek. Lisaks side- ja kantseleikulud, autokütus ja hulga pisemaid väljaminekuid, milleta tänapäeval ühe asutuse toimimist ette kujutada ei oska.
Koguduse sissetulekud moodustuvadki peamiselt tema liikmete annetustest. Mõni kogudus saab oma eelarvet toetada maadelt või hoonetelt saadava rendituluga, kuid see katab vaid osa vajadustest; peamine on siiski koguduse liikmete kanda.
Majandusnõukogu liige praost Jaan Tammsalu selgitas, et iga inimese liikmemaks (liikmeannetus) jaotub kolmeks osaks. «Konsistooriumisse saadetakse sellest solidaarsuskassamaksuks sel aastal 15 krooni ja kirikukassamaksuks 22 krooni. Need summad on kirikukogu otsusega vastu võetud ning aasta-aastalt muutuvad.
Iga praostkond on otsustanud oma praostkonnakassa maksu suuruse, millest korvatakse praostkonna keskuse tegevuskulusid. Summa on igas praostkonnas erinev.
Kõik eespool nimetatud maksud võivad mõnes praostkonnas moodustada kokku ligi 50 krooni liikmesannetaja annetuse summast.
Seega – näiteks kui mõni inimene teeb oma aastaseks liikmeannetuseks 70 krooni, võib summast oma koguduse toetuseks jääda vaid 20 krooni.
Seda, milleks kõigeks seda koguduses kasutatakse, oleks tüütu ette lugeda, aga mõni näide: vaimulikule ja organistile makstav töötasu, kiriku elekter, küünlad, armulaualeivad, laululehed ja muu taoline.»
Miks peab maksma makse kirikukeskusele? Annaks ikka oma kogudusele?
Ikka selleks, et kirik oleks juhitud, üldkiriklike töövaldkondade heaks, et töötaks kirikukool, kus koolitatakse vaimulikke ja organiste, laste- ja noortetöö tegijaid jne. Et kiriku leht Eesti Kirik võiks ilmuda ja mitmed kirikule vajalikud allasutused tegutseda.
Kuidas annetada?
Koguduse majandamiseks on hea, kui liikmete annetused laekuvad regulaarselt. Koguduseliikmel endal on asja kõige mugavam korraldada, sõlmides pangas püsimaksekorralduse. Siis kantakse tema kontolt regulaarselt kord kuus koguduse arveldusarvele tema poolt määratud summa. Ka väike makse, olgu või 1 kroon päevas (31 krooni kuus), kui see laekub kindlal ajal, aitab kogudusel oma tööd planeerida.
Liikmeannetust on võimalik teha nii pangaülekandega kui sularahas koguduse kantseleis.
Eesti maksukorraldus võimaldab kogudustele tehtud annetused arvestada maha tulumaksuga maksustatavast tulust, seega praegu 22%.
Palju peaks annetama?
Jaan Tammsalu sõnul on soovituslikuks liikmeannetuse suuruseks EELKs 1% iga annetajaliikme sissetulekust. Niisiis, kui koguduse liige saab 3000 krooni pensioni, peaks ta iga kuu annetama oma kogudusele 30 krooni. Aastaga ehk 12 kuuga vastavalt 360 krooni.
Kui kuupalk on 10 000 krooni, oleks soovitav aastane liikmeannetus 1200 krooni.
Juriidiliselt siduvat kohustust liikmemaksu või -annetuse suuruse kohta kiriku kord siiski ette ei näe, piirdutakse pühakirjas toodud juhistega, kuid usaldatakse koguduseliikmete endi otsustusvõimet.
Toomas Nigola, Põlva koguduse õpetaja:
«Piibel räägib kümnisest (10% inimese sissetulekutest), mis kuulub Jumalale – usalduse ja kuulekuse märgina ühelt poolt, ühise hüve loomises osalemisena teisalt. Paljud kristlased annavad ka teise kümnise – vaestele.
Tooge kõik kümnis täies mõõdus varaaita, et mu kojas oleks toitu, ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand. Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni. (Ml 3:10)
Inimesele, kes pole kunagi kümnist maksnud, võib mõte annetada 10% igakuistest sissetulekutest tunduda utoopiline. Veel üks maks!? Kuidas ma toime tulen? Niigi ei saa hästi hakkama… Kristlaste kogemus on aga, et rõõmus annetaja ei jää ka ise õnnistustest ilma.»

§ 329. Koguduseliikme maksude määramine
1. Koguduseliikme maksud, nende määrad ja tasumise tähtpäevad kehtestab koguduse nõukogu.
2. Koguduseliikme maksud on koguduse liikmemaks, ametitalituste maksud, maksud teatud sihtotstarbeks jms.
3. Koguduse nõukogul on õigus anda koguduse liikmetele soovitus tasuda igal aastal vabatahtlik liikmeannetus.  
Allikas: EELK kirikuseadustik, vastu võetud 18.10.2005, muudetud 30.11.2006

Kogudused erinevad nii liikmete arvult kui Eesti regionaalse iseärasuse poolest. Selle tõttu erinevad suuresti ka annetatud summad. Avo Üprus, Peeteli koguduse õpetaja, on aga öelnud: «Jumala ees on iga annetus võrdse suurusega.»
Näitena on järgnevalt toodud mõni number nelja koguduse kogemusest.
Kui suur on arvuliselt teie kogudus ehk siis võimalike annetajate arv?
Jaan Nuga, Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse õpetaja: 500.
Algur Kaerma, Paide Püha Risti koguduse õpetaja: Potentsiaalsete liikmete arvu võiks hinnata umbes 300-le.
Jaan Tammsalu, praost, Tallinna Jaani koguduse õpetaja: Arvutis kartoteegis enam kui 12 000, nendest võiks liikmeannetust tasuda umbes 10 000.
Avo Üprus, Tallinna Peeteli koguduse õpetaja: Koguduse liikmeid, kes ikka kirikus käivad on ligikaudu 200. 
Mitte kõik liikmed ei tee annetust, mõnikord annetab pere mitme eest. Kui paljud tegelikult annetasid läinud aastal?
J. N.: 67.
A. K.: 130.
A. Ü.: 50. Peetelis moodustavad liikmeannetused ligikaudu 8–10% eelarvest.
J. T.: On kuni 2000, kes kas või hilinemisega, aga alati oma liikmeannetuse teevad.
Keskmine liikmeannetus koguduses on praegu 670 krooni, seda suures osas tänu aasta alguses tehtud remondile, kui inimesed muutusid väga ohvrimeelseiks. Võrreldes eelmise aastaga on tõus olnud ligi 20%. Läbi paljude aastate on liikmeannetuste osa moodustanud kõikidest tuludest kolmandiku. 
Kuidas raha jaotub?
J. N.: Kui õigesti mäletan, siis meil umbes 46 krooni igast annetusest läheb keskasutustele, ülejäänu jääb koguduse tarbeks. Koguduse eelarve koosneb mitmest tulu- ja kuluallikast. Liikmeannetus tuluallikana on üks väike osa.
A. K.: Kogu annetatud raha viib kassapidaja kaks korda kuus koguduse pangakontole, kust seda tarvitatakse koguduse üldmajanduskulude finantseerimiseks. Koguduse õpetaja palga maksavad Soome sõpruskogudused, sest kogudusel endal selleks vahendeid ei ole.
J. T. Raha läheb panka ning muutub tasapisi kirikus soojuseks ja valguseks, töötegijate palkadeks, kiriku ja muude hoonete remondiks ning paljuks muuks.
Kui suur on kokkulepitud aastane minimaalne liikmeannetus?
J. N.: Vabatahtlik.
A. K.: Kokkuleppelist kindlaksmääratud summat selleks ei ole. Soovitatakse kirikuseadustikus esitatud suurust 1% sissetulekust.
A. Ü.: On tähtis, et inimesed tahaksid oma kirikut toetada annetades, tööjõudu jagades, ükskõik mil viisil. Iga panus, olgu suur või väike, on samavõrra väärtuslik. Kirikuvalitsuse poolt välja öeldud soovituslik oleks 1%.
J. T.: Soovitame ikka ühte protsenti sissetulekutest.
Milline on teie arvamus annetustest tagastatava tulumaksu osas?
J. T: Väga positiivne. Järjest enam on neid, kes liikmeannetust suurendavad, öeldes, et nad said eelmisel aastal kirikule annetatud summast raha tagasi. Märgatavalt on tõusnud ka pühapäevaste korjanduste summad ja ametitalituste annetused.
A. Ü.: Võimalik, et raamatupidamislikult on see mõneti keeruline, eriti kui tegu on väikeses summas tehtud annetusega, kuid moraalselt on nii muidugi õige – igalt 100 kroonilt tagastus tulumaksu ulatuses, seega siis praegu 22%.

Infot kogunud
Juune Holvandus