Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Koguduse raudvara

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Juhtkiri / Number:  /

Tuhanded koorilauljad kodu- ja välismaalt kogunevad sel nädalal Tartusse nüüdseks juba traditsioonilisele vaimulikule laulupeole. Koorid on valmistunud suursündmuseks pikka aega. Iga nädal on lauljad kogunenud oma kiriku juurde lauluharjutusele, lisaks on kohtutud korduvalt ka piirkondlikeks lauluproovideks, et saada eelmaiku suure koori tundest.
Meie kogudustes on palju laulukoore, mis tegutsevad juba üle viiekümne aasta ja kauemgi. Rohkelt uusi kirikukoore, eriti noorte- ja lastekoore, loodi kakskümmend aastat tagasi. Olude sunnil on paljud neist nüüdseks arenenud kammerkoorideks.
Koorilauljad on kiriku juures tõsiseks koguduse raudvaraks! Mõelge näiteks, kui palju on tänase lehe lugejate hulgas neid, kes jõuavad kord nädalas kirikusse. Lauljad kogunevad igal nädalal, et õppida vaimulikke laule. Ainult nemad ise teavad, mis neid motiveerib tulema pärast pikka tööpäeva proovi ja ärkama tihti ka pühapäeva hommikul vara, et jõuda aegsasti kirikusse häält lahti laulma ja jumalateenistusele. Kirikukoor ei saa enamasti tunnustuseks aplausi, kuigi laulmine õnnestub suurepäraselt. On ju nii, et nemad kirikus ei esine, vaid teenivad jumalateenistusel kaasa koos õpetaja, organisti ja kirikulistega – koorilaul on osa jumalateenistusest. Laulupidu on aga just see võimalus, kus kirikukoorid saavad ühiselt esineda ja näidata, mida on õppinud ja milleks on suutelised. Laulupidu on kiriku institutsiooni kõrval üks väheseid traditsioonide kandjaid, mis ka meie rahvale rasketel aegadel säilis. Kirikukoorid küll ei saanud aastakümneid riiklikul laulupeol osaleda, oma kiriklikke laulupidusid ehk koraalipühi peeti aga uhkesti.
Nõukogude süsteem oli võtnud eesmärgiks välja juurida rahvuste traditsioonid. Seda eesmärki viidi ellu kõigi vahenditega. Toon ainult ühe näite, mis meenub minugi lapsepõlvest. See oli laupäevane kooliskäimine. Usun, et need kolm tundi laupäeviti olid vajalikud vaid selleks, et vähendada laste võimalusi nädalavahetusel vanavanemate juurde sõiduks. Vanavanemad ju rääkisid lastelastele lugusid endistest helgetest aegadest ja ka laulsid lastele ning laulus omandatu kinnistus veelgi sügavamalt. Vanavanemate vahendusel saadi tihti ka esimesed kogemused usuelust ja kirikus käimisest. Kuuldi orelimängu ja kirikulaulu, kujundati esmamulje ja pandi paika etalon terveks eluks.
Mõeldes inimeste praegusele peastlaulmisoskusele tuleb kurvastusega märkida, et pikaaegne traditsioonide hävitamine oli suhteliselt viljakas. Kui paljude rahva- või kirikulaulude sõnu me teame peast? Esimene salm tuleb veel enam-vähem soravalt, seejärel on aga suur segadus. Siin on oma osa ka tänapäevastel tehnilistel võimalustel – sõnu saab ju paljundada. Vanal ajal oligi inimestel vaid kiriku lauluraamat ja vanaemade lauldes edasi antud pärimusmuusika, mida siis teati ja tunti.
Seekordsete kirikupäevade raames tähistame ka sõpruskoguduste päeva. Paljud kogudused tähistavad tänavu sõprussidemete loomise kahekümnendat aastapäeva. Kas oleme aga osanud vääriliselt hinnata seda panust, mida kontaktid sõpruskogudustega on andnud meie rahvale, eriti iseseisvuse taastamise algusaastatel, et lihtsustada ununema kippunud euroopalike traditsioonide elustamist.
Põhja-Eesti inimesed olid küll televisiooni vahendusel kursis Soome eluga, aga selle oma silmaga nägemine ja eriti Soome sõprade kodude külastamine oli asendamatuks hüppelauaks kontaktide loomisel Skandinaaviamaade ja Saksamaaga. Neis piirkondades oli palju tuge väliseestlastest ja endistest baltlastest, kes sama soojalt eestlasi vastu võtsid ja oma elupaiku tutvustasid nagu soomlased. Kõige positiivse võrdlemine Soomega kinnistus meil pikaks ajaks, nüüdseks on selleks tunnustavaks võrdluspildiks kujunenud Euroopa. Leian, et see oligi toonane sõpruskoguduste üks olulisemaid missioone, aidata meid tagasi Euroopasse.
Soovin kõigile sisukaid kirikupäevi eeloleval nädalavahetusel Tartus ning rõõmsat laulupeol osalemist lauljatele ja kuulajatele. Loodan, et praegused koorilauljad saavad laulupeolt võimsa impulsi laulutraditsiooni jätkamiseks ja et ka kuulajate seast lisandub täiendust laulukooride ridadesse.


Toomas Mäeväli,
kirikumuusika liidu juhatuse esimees