Koduks eluõhtusse jõudnutele

Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu, mis on Eesti esimene ja ainuke luteri kogudusele kuuluv, tähistas hiljuti oma 20. tegevusaastat.

Väljast massiivne ja hall, seest hele ja hubane. Selline on esmamulje Räpina paisjärve kaldal asuvast hoonest, ajaloolisest koguduse leerimajast, kus juba paarkümmend aastat paikneb hooldekodu. Mittetulundusühinguna tegutsev asutus mahutab 30 hoolealust ja enamasti on kohad ka täidetud.
Et riigi finantseering puudub, tagab tegutsemiseks vajaliku sissetuleku kohamaksudeks saadav raha, lisatoetust saadakse Räpina vallalt ja teretulnud on annetused. Hoolealused elavad kahele korrusele paigutatud tubades ühe- ja kahekaupa, korruste vahele on ehitatud liikumise hõlbustamiseks lift.
Hoone ümber on avar õueala, kus patsientidel on võimalik rahulikult aega veeta. Sisse on seatud ka aiamaa kahe kasvuhoone, köögiviljapeenarde, viljapuude ja marjapõõsastega. Saagikoristusel on hoolealustel võimalik kaasa lüüa.
Hooldekodu kuulumine kogudusele ei seo ei personali ega hoolealuseid kohustusega olla koguduse liige, mis aga ei tähenda, et paljud majaga seotud inimesed poleks kristlased. Viite koguduslikule taustale annavad ennekõike kohaliku pastori regulaarsed visiidid. Nädala juhatabki sisse õpetaja Urmas Nageli läbi viidud palvus, kord kuus ja suuremate pühade ajal toimub armulauaga jumalateenistus. Aga vaimulik on kohal ka teistel aegadel, et hoolealustega juttu ajada või tervise järele pärida.
Kahekümne aasta tagust algust meenutades toonitab Räpina koguduse toonane õpetaja Heino Nurk, et vajaduse hooldekodu rajamiseks tõstatas elu ise, kui koguduse eakas liige palus koguduselt peavarju: «Haiglast välja saades avastas Leida, kelle perekonnanime olen nüüdseks unustanud, et tema kodu eemal külas on rüüstatud ja tegelikult ei olnudki ta võimeline üksi eluga hakkama saama.»
Nurk meenutab, et kogudus paigutas eaka liikme koos teise sarnast abi vajava naisega äsja kogudusele tagastatud leerimajja elama, kus neid nooremad koguduseliikmed vabatahtlikena abistamas käisid. Nurga sõnul sai aga õige pea selgeks, et vajalik on asutada korralik hooldekodu personali ning kindla arvu hooldatavatega.
Liina Raudvassar