Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Kodukirikule mõeldes 1. osa

22.08.2012 | | Rubriik: Järjejutt, Kirikuelu


Kunda väike kogudus ei tõmble niisama muutuste tuules, vaid tahab läbi murda tavapärasest ükskõiksusest, mille meile valmistab igapäevaelu. Püüame hoida eesmärki, mis pühakirjas olemas: tuleb endil saada paremateks inimesteks.

1.
Koguduste juhtorganite valimiste eel oma kodukirikule ja kogudusele mõeldes on praegu paljude mõtete selginemise aeg. Vaatame rohkem iseenda poole, et teada saada, kuidas on seni läinud või mis on valesti tehtud.
See oleks ka ülevaate tegemine oma koguduse tegevusest. Nelipüha, kiriku sünnipäev oli Kunda koguduse jaoks eriti tähtis päev: täiskogu koosolekul taotlesime liikmeilt nõusolekut kogudusele kolme kuninga nime andmiseks.

Mure koguduste ühendamise pärast
Päevakorral on olnud jutud väikeste koguduste ühendamisest suurematega. Murelikult on meilgi sellest kõneldud. Oleme viisteist aastat olnud omaette väike kogudus. Ja me oleme rahul.
Kelle huvides oleks ühendamine? Vaevalt see rahalist külge silmas pidades väga suurt kokkuhoidu annaks. Koguduste erineva mentaliteedi pärast pole ühendamine mingi lahendus, kuigi ühele kogudusele annab see liikmeid juurde.
Tõsine mure on oma väikese koguduse liikmete ja kirikuhoone pärast, mis jäävad tühjaks, lihtsalt lagunema. Vaevalt et väikese koguduse liikmed kaugemale, teise koguduse jumalateenistustele paremini käima hakkavad.
Igal kirikul on oma hingus ja elu. Vana kiriku seinad peavad pidevat võitlust ajaga, alal hoides inimeste vaimset mälestust.
Mistahes ühendamine pole kunagi paremat lahendust toonud, vaid tekitab hoopis uusi probleeme, jättes vanadki lahendamata. Miks peab väikseid kogudusi üldse kokku liitma, kui nad ise kõiges toime võivad tulla?
Parem lahendus on abikoguduste mõte. Siis vähemasti jäävad jumalateenistused oma kodukirikusse. Nõukogu, juhatus ja raamatupidamine on sel juhul ühised. Karta on, et kobedama rahakotiga kogudus ei ole erinevate omavalitsuste korral nõus seda viletsamaga jagama. Samas vallas tegutsevad kogudused saavad abikoguduste mõtet paremini arendada.
Väikeste koguduste oluliseks viletsuseks on läbi aegade olnud kirikuõpetajate sagedane vahetumine. Juba seegi on omamoodi märgiks, et kristliku töö osa väikestes kogudustes justkui polekski tõsiselt võetav. Küllap on see ka põhjuseks, miks jumalateenistustel kirikus käijaid järsult vähemaks on jäänud.
Jumala sõna on kõikjal sama, aga selle ütlemisel on väga tähtis, kuidas ja kes seda teeb. Ei oleks õpetajail palju üks kord kuus väikestes kogudustes jumalateenistusi pidamas käia. Häiriv on, kui õpetaja tuleb sinna justkui läbikäigul, jättes kiirustades sisulised asjad kõrvaliseks.

Arengukavast ja toetusest
Aeg-ajalt on Kunda 84 aasta vanuses kirikus toredaid kristlikke muusikalisi üritusi ja külaliskooride esinemisi olnud. Meil on ilus komme pärast jumalateenistust pakkuda kirikukohvi kiriku kantseleis valge linikuga kaetud laualt. Siis saab heal meelel koos istuda ja mõnda asja ühiselt arutada. Kord kuus peetava jumalateenistuse järel on see lausa vajalik.
Kunda koguduses on igal aastal jaanuarikuu alguses nõukogu koosolek, kus juhatuse liige sekretäri-raamatupidaja ülesannetes Anne Lipmaa esitab aruande eelmise aasta tulude-kulude kohta ning eelarve uueks aastaks. Koguduse nõukogu ja õpetaja on need läbi vaadanud ning heaks kiitnud. Aruande seletuskirju on jagatud tutvumiseks ka koguduse liikmeile.
Tasapisi on tõusnud kõik kogudustele ettenähtud maksud. Kahjuks pole maksude tõstmise vajalikkust alati täpsemalt põhjendatud. Vaatamata maksude suurenemisele, oleme sellegagi kenasti toime tulnud.
(Järgneb.)
Heldi Randver, Kunda koguduse juhatuse esimees

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)