Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kirikust saab hingeabi ja sooja suppi

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /

Tartu Pauluse koguduses jagab vähekindlustatutele juba viiendat aastat suppi, leiba, saia ja magusat teed Taimi Kosso. Lisaks supile annab ta laupäeval inimestele kaasa kuivtoidupaki pühapäevaks, samuti riiklikele pühadele eelnevatel päevadel. Foto: Merje Talvik

Peapiiskopi kiri vaimulikele soovitab leida kogudustes võimalusi inimestega hingehoidlikeks vestlusteks ja supi pakkumiseks.

«Meie ühiskonda on tabanud majanduskriis. See ei ole enam kellelegi märkamatu. Suureneb töötus, sissetulekud kuivavad kokku, vähekindlustatud inimesi on tabamas lootusetus, masendus ja paanika. Kasvavad pinged perekonnas,» kirjutab peapiiskop Andres Põder oma läinudreedeses märgukirjas EELK vaimulikele ja kiriku kaastöölistele.
Vaimulike valmisolek
Inimesed vajavad abi, ära­kuulamist, nõustamist. «Paljud ei tea, kust seda saada. Ka nende side Jumalaga võib olla katkenud, nad ei oska palvetada ega küsida abi kogudusest,» nendib peapiiskop ning julgustab teolooge kasutama ja rakendama oma teadmisi kaasinimeste heaks. Peapiiskop soovitab koguduses sisse seada kindlad ajad hingehoidlikeks vestlusteks, kas siis jumalateenistuste järel või tööpäevadel.
«Kindlasti leidub koguduseliikmete seas usaldusisikuid, kes armastustööna raskustes olijatega nende probleemidest kõneleksid ja vajadusel nad vaimuliku juurde juhataksid,» leiab peapiiskop ja peab võimalikuks, et suuremates asundustes võiks kogudus vabatahtlike toel ja koguduseliikmete annetustega rajada supiköögi või korraldada oma ruumides söögi jagamist.
«Samuti tuleks koguda ja vahendada hädasolijaile riide- ja toiduabi. Võib-olla on võimalik töö kaotanud inimestele leida vabatahtlikku tegevust koguduse juures, kokku kutsuda suhtlusringe, et ei tuntaks end tarbetu ja üksijäetuna,» teeb peapiiskop ettepaneku.
Valga pastoraadis tegutsenud supiköögi teenusele näeb koguduse õpetaja Heino Nurk laienemist. «Kui mitte varem, siis koolivaheaja alul. Seda arvati linna sotsiaalkomisjoni koosoleku järel toimunud jutuajamistes.»
Hingele ja ihule
Igast keerulisest olukorrast on kergem välja tulla üheskoos tegutsedes. Nii soovitabki peapiiskop otsida võimalusi koostööks kohaliku omavalitsusega.
Kihelkonna koguduse õpetaja ja valla sotsiaalkomisjoni esimehe Rene Reinsoo sõnul saab vald tõsisel vajadusel anda inimestele materiaalset abi ja kirikul tuleb siis osutada hingelist abi. Saaremaa tööhõive üldiselt on olnud nigel. On neid, kes käinud mujal Eestis või ka Soomes ehitustöödel ja nüüd tulnud saarele tagasi. Kihelkonnal pole suuremat tööstust olnud ja seega ei ole tekkinud ka kriitilist koondamislainet.
«Tööhõive on hajutatud mitme sektori vahel ja loodame, et see aitab stabiilsust hoida. Kümmekond inimest vallas on esitanud taotluse toimetulekutoetuse saamiseks. Supikööki vallal pole, hädalised saavad vajadusel toitlustatud hooldekodu köögi baasil. Pinge aga kardetavasti kasvab,» arvab Rene Reinsoo.
Koosmeeles on tugevust
Sotsiaalkirikuna tuntust kogunud Tallinna Peeteli koguduse õpetaja Avo Üprus toetab südamest peapiiskopi algatust ning nimetab seda julgeks ja ajakohaseks. «Olen kindel, et avades oma uksed, käed ja südamed abivajajatele, täidame kirikuna paremini oma kohust,» näeb Avo Üprus kriisiajas tõelist kutset kirikule ühiskonda minekuks.
Peapiiskop käib välja ka mõtte kiriklikust koostöövõrgustikust. Heino Nurga sõnul on taolist võrgustikku juba ammu kavatsetud luua ja tal on väga hea meel selle üle, et üleskutse tuleb peapiiskopilt endalt.
Juba tegutsevate diakoonia­asutustega koguduste õpetajad Avo Üpruse eestvedamisel hakkasid juba vanal aastal diakooniavõrgustiku rajamisele mõtlema ja otsivad praegu lahendusi koostöös. «See on suur töö ja võtab palju aega, enne kui toimima hakkab, kuid varem või hiljem tuleb see luua,» leiab Heino Nurk.
Avo Üprus näeb kiriku partnerina kolmanda sektori vabaühendusi ja samuti omavalitsusi. «Üheskoos suudame teha palju enam. Vaadakem avara pilguga enda ümber ja leidkem need, kes on kõige halvemas olukorras. Üks aitab pensioni kätte saada, teine koostab võlgnikule maksegraafiku, kolmas on eestpalvetaja. Koguduste võrgustik on väärtus, kasutagem ja arendagem seda. Tegusa armastuse võrgustik katab maa ning hoiab seda kaosesse langemast.»
Läksime!
Kristlaste julgustuseks on Avo Üprus kirjutanud 28. jaanuari Eesti Kiriku pühapäevalehekülje jutluses: «Aeg on käes: võtke oma usk ja murdke surutis, teie õpetaja käib teie ees, mõttetu on oodata teda kaldakääru rahus, pastoraadi puhuriga soojaks köetud elutoas. Ta on ammu astunud lainetele ja sirutab oma käsi uppuvatele inimestele. /…/Tee sina niisamuti. Saa ja ole oma kogukonna hingehoidjaks ja õpetajaks, teenijaks ja eestkõnelejaks. Kutse ühiskonda minekuks on ammu kõlanud – siin-seal on lainetele astujaid nähtud – läksime!»
Peapiiskop Andres Põder nendib, et kirik ja kogudus ei saa küll lahendada riigi majandusprobleeme, «kuid armastusele ja hoolivusele rajatud kogukonnana on tal võimalus ja eesõigus ulatada abivajajale tugikäsi, anda heade tegudega tunnistust oma usust ja ülesandest».
Jeesus kõneleb Matteuse evangeeliumis näljastest, janustest, alastiolijatest ja kodututest ning kinnitab, et mida oleme teinud neile, oleme teinud talle (Matteuse 25:31–46). Inimene su kõrval vajab sind täna, mitte olude paranedes ega halvenedes.

Sirje Semm