Kirikumuusikud lõid ühise foorumi

01.10.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Koos laulmast ei seganud ka erinev emakeel: Kristel Aer ja rootslane Lennart Ericsson muusikapäevadel Valgas. Foto: Ester Liinak

Reedest pühapäevani toimunud Hugo Lepnurme muusikapäevadel kõneldi muusikute koostöövõimalustest rahvusvahelisel tasandil, lauldi Jumala kiituseks ja kuulati eri maade kirikumuusikat.

Neljandat korda toimunud muusikapäevad kandsid pealkirja «Avarduvad kirikumuusikaalased koostöövõimalused Balti- ja Põhjamaades – Cimze seminar avab uksed» ja tõid Valka külalisi Soomest, Rootsist, Lätist ja Norrast.
Laiahaardelisemat suhtlust
Kui koostöö Soome muusikute ja organisatsioonidega on meie jaoks tavaline nähtus – Helsingi Sibeliuse akadeemia on lõpetanud kümmekond eestlast, siis naabrite lätlastega on seni kontaktid olnud tagasihoidlikud.
Lätist kirikumuusikute kokkutulekule tulnud Ilze Sprance ütles Eesti Kirikule: «On tore, kui me kõik, eri maade kirikumuusikud, võime ühise töö jaoks kokku tulla, sest oleme ühe kiriku teenistuses. Meil kõigil on midagi erinevat, seepärast võime õppida teiste headest kogemustest ja hoiduda halvast.»
Muusikud on tore rahvas, kelle tegemisi saadab ikka laul. Nendel päevadel lauldi ettekannete vahel ühiselt laule meie lauluraamatust. Nõnda sai see tuttavaks ka teistele. Rootsi kirikumuusika liidu esindaja Lennart Ericsson sõnas kirikulehele: «Tulin nendele päevadele huviga, n-ö avatud kätega, et näha, kuidas tehakse kirikumuusikat selles populaarses väikeriigis, mis kaua aega oli suletud riik.»
Avapäeval tutvustasid eri riikide esindajad oma maa kirikumuusikat, selle ajalugu, tänaseid muusikaorganisatsioone, suuremaid muusikaüritusi, õppimisvõimalusi jm. Oli, mille üle võisime rõõmustada, aga ka seda, mis ehk kadedaks tegi ja mida meil võimalusel järgida tasub.
Pean siin silmas kirikumuusikutele mõeldud ajakirja Kirkkomusiikki ja Soomes ilmuvaid muusikaalaseid väljaandeid. «Meil on vähe kirikumuusikuid abistavaid väljaandeid,» nentis Tartu Peetri koguduse organist Anneli Klaus. Olukord meil ja näiteks Soomes on üsna erinev: sealses raadios ja teles on märksa enam kirikuga seotud saateid, sh populaarne muusikaprogramm.
Mõttevahetus jätkub
Lisaks professor Hugo Lepnurmele (1914–1999) oli kohtumine pühendatud läti pedagoogile ja muusikamehele Janis Cimzele (1814–1881), kes umbes sada viiskümmend aastat tagasi juhatas Valgas Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminari ning kogus läti rahvamuusikat. Praegu asub endises seminarihoones Valka koduloomuuseum, kus laupäeval oli lätikeelne palvus, mille pidas Valka kirikuõpetaja Arnis Buss. Kohaletulnuile jagas kolmel päeval jumalasõnaga kinnitust Valga Jaani koguduse õpetaja Heino Nurk, kes oma inglise keele oskusega oli suureks abiks. 
Kohtumisel oli erilisel kohal muidugi muusika, mis jõudis konverentsi toimumiskohast, kultuurikeskusest n-ö Valga linnapilti. Kahel õhtul ja pühapäeva keskpäeval oli Jaani kirikus kontsert, koraaliõhtu ja missa.
Esimesel õhtul toimus Tallinna Toomkoguduse organisti Ene Salumäe juhtimisel ühine koraalilaulmine eesti, läti, soome, rootsi ja norra keeles. Teisel õhtul aga kõlasid kirikus Janis Cim­ze seminari kasvandike tuntud koorilaulud Tartu Üliõpilassegakoori esituses, koori juhatas dirigent Valli Ilvik. Viimase kontserdi andsid päevadel osalenud eri maade organistid oma maa orelimuusikaga.
Meeldejääv oli ka väljasõit Viljandisse, kus tutvuti Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiaga, kust muusikapäevadel osales nii õppejõude kui ka üliõpilasi, ning käidi Pauluse ja Jaani kirikus ning pärimusmuusika keskuses.
Muusikute kokkutuleku korraldanud Hugo Lepnurme muusikaühingu liikme Elke Undi hinnangul pakkus Balti- ja Põhjamaade kirikumuusikute foorum mõtteainet, kuidas ja mis tendentsid ilmnevad eri maade kirikumuusikas. Foorumit jätkatakse kahe aasta pärast Helsingis ja nelja aasta pärast Lätis.
Vahepealsel ajal avatakse koostööks kodulehekülg Internetis ja moodustatakse töörühm, mis tegeleks näiteks eri maade liturgiliste uuendustega ning vahendaks infot. Norras ja Lätis on koostamisel uus lauluraamat, kus plaanitakse avaldada ka üks või mõni eesti kirikulaul.

Rita Puidet

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)