Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikulaul peab muutuma

16.11.2010 | | Rubriik: Kirikuelu

Türi kirik püsis taolisel kujul kuni 1941. aastani, mil sõjamöllus hävis tornikiiver. 1930. aasta novembris korraldati kirikus esmakordselt koraalipüha, kus oli paarsada osalejat. Järgmiseks aastaks tegid vennad Kriisad ümber ka Walkeri tehase oreli. Foto raamatust «Türi kirik ja kogudus 690». Koostanud Andres Tšumakov. Türi 2010Novembris 1930 ilmus lauluraamatu komisjoni teine aruanne. Komisjon oli koos käinud juba aastaid ja jõudnud veendumusele, et lauluraamatut tuleb uuendada, lisades sinna uusi ja välja võttes vanu aegunud tekstiga laule.
Vajalikuks osutus salmide arvu piiramine. Plaaniti välja anda uute laulude kogu. Heliloojad soovisid luuletusi, mis pole seatud vanadele koraaliviisidele ja sobiksid viisistamiseks. Uued laulud võiks olla lüürilise iseloomuga ja mitte liiga pikad, s.o 3–5 salmi. Kandvateks jõududeks lauluraamatu komisjonis olid õpetajad H. B. Rahamägi ja J. Lattik ning köstrid H. Anniko ja K. Lampson.
Lauluraamatu komisjon jõudis 3. novembril ühisele otsusele asuda lauluraamatu parandamisele. Otsustati laulud, mida vähe lauldakse, ning sisult väheütlevad salmid välja jätta. Leiti, et suur puudus on jumalariigi, sisemisjoni, kristliku osaduse, kristliku üliõpilaskonna ja isamaalauludest. Vähe oli ka noorsoo-, ristimisele ja laulatusele sobivaid laule. Kirikulaul taheti muuta jõulisemaks ja energilisemaks kannatus- ja troostilaulude arvelt.
Aastapäeva tähistamine
Tartu Üliõpilaskonna Muusika Sektsioon tähistas 22. ja 23. novembril oma 10. aastapäeva. Organisatsioon asutati 1920. aasta sügisel laulu armastavaist üliõpilasist, kelle sooviks oli arendada end koorilaulus. Algus oli raske, sest puudusid kogemused laulukoori asutamiseks sellisest «rändrahvast» nagu üliõpilased.
Lauljaid tuli kokku 50 ümber. Koorijuhiks kutsuti Leenart Neuman, kes aga varsti oma Itaalia-sõidu tõttu ameti Juhan Aavikule üle andis. 1927 sai üliõpilaskonna segakoori juhiks Alfred Karafin (Karindi). Aastapäeva puhul oli ülikooli kirikus meeleolukas kontsertjumalateenistus. Kontsert näitas, et koor on saavutanud stabiilsuse.
Veel teinegi Tartu koor – Miina Hermanni Lauluselts – esines kontsertjumalateenistusel. Selts kandis küll Miina Hermanni nime, kuid juhatasid seda juba ammu teised dirigendid. Kõnealusel ajal oli koori eesotsas Eduard Tubin. 16. novembril lasti häältel Jumala kiituseks kõlada Peetri kirikus. Solistina oli kaastegev Helmi Kann, orelil mängis E. Kiris.
Novembri suurejoonelisemaid kontserte oli Peeter Laja oreliõhtu ülikooli kirikus. Laja oli pannud end järjest kindlamalt maksma ja jõudnud tasemeni, mis teda iseseisva väljenduslaadiga kunstnikuna esile tõstis. Väärika kaasesinejana astus üles tenor Rudolf Jõks. K. Bibli orelikontserdi saateorkestrit juhatas Alfred Karafin. Kuulajaid oli aga kontserdil vähe.
Peeter Laja osales ka Tallinna Meestelaulu Seltsi kontserdil. Selle 180-liikmelise koori peateos oli seekord Griegi kantaat «Uus isamaa», millest eriti mõjuvalt tuli kuuldavale õhkõrnas pianissimos esitatud palve teose lõpuosas. Laja esines temale omase asjatundlikkusega, tuues muuhulgas kuuldavale Otto Olssoni «Credo Symhoniacumi», mille kohta Riho Päts aga ütleb, et «temalt oleks seekord soovinud kuulda huvitavamaid kontsertpalu». 
Pihtkond pidas perekonnaõhtuid
2. novembril korraldas Tartu Ülikooli koguduse Eesti pihtkond karskusseltsi ruumes perekonnaõhtu. Osavõtjaid oli 50 ümber. Õhtut alustati koraali laulmisega. Prof Rahamägi kõneles Schopenhaueri pessimismist ja Buddha tahte suretamise ideest, mis on meile vastuvõtmatud. Prof Eisen rääkis suhtumisest rahasse. Loeti katkeid Helene Ranna teosest «Keha ja vaim». Vahelduseks esitas pr Kurrikoff klassikalisi vaimulikke laule. Klaveril saatis teda prl Salme Hermann. Lõpuks kõlas jälle ühislauluna koraal. Selliseid perekonnaõhtuid otsustati pidada edaspidigi.
Järgmine perekonnaõhtu oligi 30. novembril. Üliõpilasmaja ilus saal oli sel puhul kaunistatud. Pärast ühist laulu ja abiõpetaja J. Tauli tehtud palvet andis H. B. Rahamägi ülevaate koguduse ajaloost. Prof M. J. Eisen rääkis jõuludest ja õpetaja Luther advendist. Lauluga rõõmustasid kuulajaid pr-d Sumberg ja Rioamar, keda klaveril saatis prl S. Hermann, ning segakoor Cantate Domino Alfred Karafini juhatusel.
Eestis tähistati ka ülemaailmset palvenädalat, mis leidis aset 9.–15. novembrini. Alustati seda piduliku jumalateenistusega Tallinna Jaani kirikus. Jutlustas Nõmme õpetaja A. Eilart, muusikaga kaunistas teenistust Kristlike Noorte Naiste Ühingu koor prl L. Prommiku juhatusel.
Metropoliit vene kirikukooride kontserdil
22. novembril esinesid vene ühendatud kirikukoorid Tallinna Püha Vaimu kirikus Arhangelski teostega. Solistidena olid kaastegevad Olavi Ryberg ja A. Saharov, viiulikunstnik Alfred Papmehl ja organist Paul Pressnikoff (Indra), kes tõid kuuldavale Bachi, Händeli, Mozarti, Beethoveni, Schuberti ja Wagneri muusikat. Kontserdil viibis metropoliit Aleksander ja teisi kirikutegelasi.
Hingedeaja puhul tõi Tallinna Jaani kiriku oratooriumikoor kuulajate ette Cherubini «Reekviemi». Juhatas Enn Võrk. Ettekande õnnestumisele aitas kaasa Jaani kiriku hea akustika.
Sisuka ja mitmekesise kavaga esines Tartu Maarja kirikus organist W. Blaubrück. Maitsekas tõlgitsemine, tehniline kindlus, leidlikult valitud registrid – nii võis iseloomustada tema mängu. Eriti silmapaistvalt mängis ta Ba-chi ja Karg-Elerti teoseid.
1. ja 2. novembril korraldati Türi kirikus esmakordselt koraalipüha. Esinesid Türi kihelkonna ühendkoor ja puhkpilliorkester. Tegelasi oli kokku 200 ümber. Peamiselt koraalidest koosneva kava ettekandeid juhatas köster Joh. Veeber. Türi kirik kavatses ümber ehitada ka oma oreli. Selle töö tegijate vendade Kriisadega oli juba käed löödud.
Noorte nädal Rakveres
Rakvere koguduse noorte ühing oli vaevalt aastane, kuid tegevus oli noortele omaselt energiline. Tegutses noorte laulukoor, peeti piiblitunde, korraldati kursusi, võistlusi ja lauluõhtuid. Noorte nädal algas piduliku jumalateenistusega Rakvere kirikus. Jutlustas H. B. Rahamägi, laulis koguduse koor köster Siiaki juhatusel. Kirik oli rahvast täis.
Õhtul oli kirikus kontsert koguduse noorte heaks. Siingi esines koguduse koor Siiaki juhatusel. Kaastegevad olid laulu ja viiulipaladega pr Rosenberg ning hr-d Holst ja Jõe. Nädala kestel korraldati eraldi koosolekud poistele ja tüdrukutele. Suurest äratuskoosolekust Rakvere Tuletõrje Ühingus võttis osa 500 inimest, kes kõik ei mahtunudki saali. Muusikat tegi sellel koosolekul Virumaa poeglaste gümnaasiumi orkester.
Rohke osavõtt oli ka noorte nädala lõpetamise jumalateenistusel kirikus. Jutlustas õpetaja J. Varik Jõhvist.
Valga Noorte Meeste Kristlik Ühing korraldas 16. novembril Valga poeglaste gümnaasiumi saalis kontsertjumalateenistuse, kus jutlustas õpetaja A. Tammik ja esinesid gümnaasiumi orkester ning viiulisolist hr Lumi pr Muutra klaverisaatel. Suur noorte kaunistatud saal oli rahvast tungil täis.
Haapsalu lauluõpetaja Marga Raudsepa õpilased andsid 23. novembril vaimuliku kontserdi kohalikus Jaani kirikus.
Pärnu praostkonna sinod oli otsustanud korraldada eeloleval suvel Pärnus vaimuliku laulupäeva. Kooride registreerimine pidi lõppema 15. novembril.
Aga Venemaa ajalehed kuulutasid, et Tartus olevat asutatud usuvastane ühing, kuhu kuuluvat kaheksa töölist, kuus pedagoogi, üks ajakirjanik, lisaks veel õpilasi ja üliõpilasi, kokku 20 inimest. Ühingu eesmärk olla usk ära hävitada.
Mati Märtin

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)