Kiriku usaldusväärsus saab põhineda vaid aususel

Mitmed viimasel ajal Eesti Kirikus avaldatud arvamusartiklid on tekitanud paljudes lugejates pahameelt. Kuna olen ka ise ühe sellise arvamusloo autor, on mul sellest siiralt kahju ja ma vabandan kõigi ees, keda minu artikkel on pahandanud.
Samas ei saa ma aga kuidagi nõustuda väitega, et erinevate arvamuste avaldamine meie kiriku ajalehes on lubamatu. Ma soovin siiralt, et kirik oleks ühiskonnas usaldusväärne ja et tema sõnum oleks usutav. Kuid seda ei ole võimalik saavutada eriarvamuste surnuksvaikimise hinnaga.
Olen veendunud, et kiriku usaldusväärsus ühiskonnas ja ka tema sõnumi tõsiseltvõetavus sõltub tugevalt sellest, kui aus suudab kirik ise olla, ja ka sellest, kui tõsiselt ta võtab oma liikmeid (ka potentsiaalseid liikmeid). Kui on olemas eriarvamused, tuleks seda ka ausalt tunnistada.
Kui kirik kõneleb oma liikmetega, kes on haritud, tänapäevase elukäsitlusega ja kriitiliselt mõtlevad, peaks ta nendega arvestama ja selgitama neile asju intellektuaalselt veenvate argumentidega, mitte nõudega kuuletuda vaid pimesi autoriteetidele ja võtta endastmõistetavusena seisukohti, mis nende jaoks ei ole endastmõistetavad.
Haritud ja kriitiliselt mõtlevatele inimestele on paraku endastmõistetavad vaid väga vähesed asjad. Luterliku kiriku suur eelis paljude teiste kirikute ees on olnud minu arvates see, et siin on antud palju ruumi eriarvamustele ning arvestatud inimese mõistust, kriitilist mõtlemist ja südametunnistusvabadust.
On kahetsusväärne, et meie kirikus leidub neid, kes sooviksid seda muuta. Arvan, et see tuleks kirikule vaid kahjuks, sest Kristuse tõde ei saa põhjendada vale, näivuse ega ka vägivallaga.
Jaan Lahe,
EELK liige 1986. aastast