Kiriku suurim rikkus
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Jutlus / Number: 20. aprill 2005 Nr 18 /
Ja Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid. Ja ta ütles neile: «Kirjutatud on: Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!» Pühakojas astus ta juurde pimedaid ja jalutuid ning ta tegi nad terveks. Kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid imesid, mida Jeesus tegi, ning poisse, kes pühakojas hüüdsid: «Hoosanna Taaveti Pojale!», siis nende meel läks pahaseks ja and ütlesid talle: «Kas sa kuuled, mida nad ütlevad?» Jeesus ütles neile: «Kuulen küll! Kas te pole kunagi lugenud: Sa oled valmistanud kiitust väetite laste ja imikute suust?» Ja ta jättis nad sinnapaika ning läks välja Betaaniasse ja ööbis seal. Aga varahommikul linna tagasi tulles tundis Jeesus nälga, ja kui ta nägi ühte viigipuud tee kõrval, läks ta selle juurde, ent ei leidnud muud kui lehti. Ja ta ütles sellele: «Ei tule sinust enam iialgi vilja!» Ja viigipuu kuivas otsekohe ära. Kui jüngrid seda nägid, ütlesid nad imestades: «Kuidas see viigipuu nii otsekohe ära kuivas?» Aga Jeesus vastas neile: «Tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi, siis te ei teeks üksnes seda, mis juhtus viigipuule, vaid kui te sellele mäele ütleksite: «Kerki ja kukuta end merre!», siis see sünniks. Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate.»
Mt 21:12-22
Kui sekkutakse sündmuste kulgu (vahel ka jõuga), saab rääkida otsesest sekkumisest.
Jeesus sekkus väga jõuliselt ja otseselt sündmuste käiku puhastades Jeruusalemma templi kaubitsejatest – Ta lükkas ümber rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid ning ajas templist välja kaubitsejad. Jeesuse tegevus oli väga radikaalne.
Mis ajendas Teda nii toimima? Kindlasti johtus Tema jõuline käitumine sellest, et Ta nägi ette 40 aasta pärast templis toimuvat. Templi häving oli ukse ees, kuid seal kaubitseti, vahetati raha, müüdi ohvriloomi ja lärmati. Rahavahetamises ja kaubitsemises ei olnud ju põhimõtteliselt midagi halba. Templi ohverdusriituste läbiviimiseks vajati arvukalt ohvriloomi, ka rahavahetajad olid vajalikud, sest templisse saabus ohverdustalitusele rahvast erinevatelt maadelt. Selle iseenesest templi ja sinna tulnud usklike jaoks vajaliku kaubitsemise tõttu jäi aga varju templi tegelik funktsioon. «Minu koda hüütagu palvekojaks,» hüüab Jeesus raevukalt (Mt 21:13) – ja sellepärast oli vaja pühakoda tühjendada sellest, mis varjutas templi tegelikku ülesannet.
Jeruusalemma templit oli ehitatud aastakümneid ja see oli märkimisväärne vaatamisväärsus. Tähelepanuväärselt kaunid on ka meie kirikud. Ka naaberriigi Soome kirikud on väga kenad. Soome evangeelset luterlikku kirikut peetakse maailma rikkaimaks luterlikuks kirikuks, ent kas meile tuleb vahel meelde endalt küsida, mille jaoks need kaunid ehitised on loodud? On väga oluline, et kiriku ja koguduste majandusliku olukorra eest hoolt kantakse, kuid raha ei ole otsustavaks teguriks meie pääsemisel.
Väline sära võib varjutada koguduse tegelikku eesmärki ja ülesannet, majandus võib varjutada kirikliku õpetuse sisu ja risti teoloogiast võib saada au ja edu teoloogia. Nii ei pruugi muidugi minna, kuid oht selleks on suur ja sellepärast on meil põhjust olla selles osas tähelepanelikud.
Sambias, kus kolm aastat misjonärina töötasin, on kirikud väga vaesed, osa neist on isegi viletsad savist ja roost hooned, kuid Sambia kirik on vaeste inimeste rikas kogudus. Seal on koguduse rikkus püha evangeelium.
Kirik on evangeeliumi kuulutamiseks. Ühiskond ja selle arvukad organisatsioonid on võimelised pakkuma inimestele neid hüvesid, mida ajalikus elus vajatakse, kuid üksnes kirik kuulutab evangeeliumi, vaid kirik omab pattude andeksandmise andi, vaid kirik jagab armu ja päästet.
Selles on kiriku prohvetlik ülesanne. Kui see ununeb ja tegeletakse muude, iseenesest heade ja toredate asjadega, siis võib kiriku Issand sekkuda otseselt tegevusse ja lüüa ümber kiriku välised talad ning lasta kirikul unustusehõlma vajuda, nii nagu see juhtus Jeruusalemma templiga.
Evangeelium on kiriku kõige suurem aare ja palvetav kogudus kiriku kauneim ehe.
Ärgem siis unustagem paluda kirikute ja neis sõna kuulutamise ja kuulutajate pärast, et evangeelium võiks kõigis meie kiriku toimingutes üle kõige särada ning et see tooks valgust ka meie vaimsesse templisse. Evangeeliumi valgus on see, mida vajame!
Kari Tynkkynen, misjonär
