Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kiriku ja erakondade dialoog

/ Autor: / Rubriik: Uudis, Uudised / Number:  /

Peapiiskop Jaan Kiiviti kutsel toimus 28. jaanuaril konsistooriumis Eesti suuremate erakondade juhtide ning kirikuvalitsuse kohtumine.
Kohtumisest võtsid osa Tunne Kelam Isamaaliidust, Juhan Parts ja Avo Üprus Res Publicast, Villu Reiljan Eestimaa Rahvaliidust ja Ain Seppik Eesti Keskerakonnast. Esindatud ei olnud Rahvaerakond Mõõdukad ja Reformierakond, kuigi kutsed olid saadetud ka neile.
EELKd esindasid peapiiskop Jaan Kiivit, piiskop Einar Soone, assessorid Arne Hiob, Andres Põder, Tiit Salumäe ja Jaan Tammsalu.
EELK piiskopid ning kirikuvalitsuse liikmed tutvustasid EELK tegevust kiriklikus, kultuuri- ning sotsiaalvallas. Peapiiskop Jaan Kiivit tutvustas EELKd üldiselt, seejärel teavitas piiskop Einar Soone kohaletulnuid täiendavalt vaimulikkonnast ja koguduste regionaalsest paiknemisest. «Kuuldu pakkus huvi ja leiti, et nad ei olnud nii varem mõelnud,» kommenteeris Tiit Salumäe.
Erakondade ootused

Erakondade esindajad andsid kohtumise käigus ülevaate oma ootustest ja nägemustest seoses EELK rolliga kaasaegses Eesti ühiskonnas. Kõik erakondade esindajad väljendasid religiooniõpetuse koolidesse sisseviimise suhtes positiivset hoiakut ja toetasid pühakodade riiklikku programmi.
«Keskerakonda esindanud Ain Seppik tegeleb (kohtumise päeval oli Ain Seppik veel siseminister _ toim) just kirikuga seotud valdkonnaga ning talle olid paljud asjad tuttavad,» ütles Salumäe. «Seppik ütles, et moraali alal oleks vaja rahvuslikku kokkulepet ning soovis, et kirik osaleks aktiivselt presidendi töörühmas rahvusliku kokkuleppe sõlmimisel.»
Tunne Kelam Isamaaliidust nägi kiriku rolli seoses usuõpetuse küsimuste, sotsiaaltööga ja ühiskonna moraali küsimustega. «Eriliselt rõhutas ta Porvoo kirikute osadust rahvusvaheliselt ja Eesti Kirikute Nõukogu rolli,» lisas Salumäe.
Res Publica näeb EELKs kui kõige suuremas kirikus oma otsest suhtluspartnerit. «Nemad tõid juba mainitud küsimuste juurde võimaluse perekonna väärtustamiseks ja eestlaste rahvastiku probleemi meie rahvusliku vähenemise taustal,» ütles Tiit Salumäe.
Kokkulepe erakondade vahel

Villu Reiljan toonitas, et Rahvaliidu lähtepunkt elule on konservatiivne ning Rahvaliit hindab rahvuslikke väärtusi. «Ta ühines mõttega, et kirikul on osa kultuuripärandi säilitamisel ning leidis, et religiooniõpetuse küsimuste lahendamiseks on erakondade vahel vaja selget kokkulepet, et pärast ei tekiks vaidlusi,» kommenteeris Salumäe.
Erakondade esindajate suhtumine kirikusse ja kirikuga seotud küsimustesse oli küllalt üksmeelne. «Seda oli päris meeldiv kuulata, öeldi, et võibolla oli tegemist kirikuruumide rahustava mõjuga… Kõik käitusid üksteise suhtes väga kenasti ning ei jäänud muljet, et kohe-kohe on kõik üksteise vastu kandideerimas,» kirjeldas ümarlaua õhkkonda Tiit Salumäe.
Ümarlauas ei jõutud siiski veel konkreetsete otsusteni. «Erakondade esindajatel ei olnud erakonna mandaati milleski täpselt kokku leppida, kuid lepiti kokku tegevussuundades ja et seda üldse on vaja,» selgitas Salumäe. «Usun, et oli suur samm nendes küsimustes kokkulepe saavutada ja edasi minna.»
Kokkusaamisi Eesti suuremate erakondade juhtide ja EELK juhtide vahel planeeritakse jätkata tulevikus.
Alar Kilp