Esileht » Uudis » Uudised »

Kiriklikest mälestuspäevadest

15.04.2009 | | Rubriik: Uudised

A. E. Vooremaa mälestus on Inglismaal Rochesteri katedraalis koos teiste 20. sajandi märtrite mälestusega jäädvustatud kooriruumi pinkidel ning tema nimi tahetakse kanda Canterbury peakiriku mälestusraamatusse. Õpetaja Peeter Paenurm Rochesteri katedraalis eestvõitleja radadel. Foto: erakogu

Märtsikuus võttis EELK piiskoplik nõukogu vastu kaks otsust – kehtestati kirikule kuuluva või tema kasutuses oleva kiriku, kabeli või mõne teise pühitsetud ruumi kasutamise üldine kord ning Eesti kiriklikud mälestuspäevad.
Pühitsetud ruumi kasutamise kord reglementeerib, millised tegevused ja ettevõtmised on pühakojas tervitatavad ning kelle vastutusele toimuv jääb.
Kiriklikud mälestuspäevad toovad esile Eesti kiriku rajajad, kirikuelu edendajad ja uuendajad, märtrid, piiblitõlkijad, misjonärid, muusika, vaimuelu ja hariduse edendajad ning teised silmapaistvad kirikuloo isikud.
Viiteid meie kirikuga seotud eestlastele leiame ka teiste maade analoogsetes väljaannetes – nii on Saksamaal mälestamist leidnud misjonär Evald Oviir ja Valter Paucker, Rakvere koguduse pastor, kes hukati enamlaste käe läbi 1919. aastal. Väljaspool kodumaad kõige tuntumaks eesti soost märtriks võib nimetada Aksel Erich Vooremaad, Tartu Maar­ja koguduse vaimulikku, kes hukati punavõimu poolt 1941. aastal.
Eesti Kirik palus kommentaari dokumendi ühelt ettevalmistajalt, õpetaja Peeter Paenurmelt: «Usuvõitlejate meenutamine nende surmapäeval on ammune traditsioon, üldkristlike (oikumeeniliste) märtrite ja pühakute kalendri kõrvale on püütud luua ka Eesti olulisi märtreid ja kirikuelu edendajaid koondav ametlik mälestuspäevade kalender. Mälestuspäevad näitavad meile, kuivõrd oluline on olnud nende inimeste roll üldises aja- ja kultuuriloos ning annab võimaluse kirikus tehtava laiemale mõtestamisele.
Eestis on kiriklike mälestuspäevade ettevalmistamisel olnud ametis hulk inimesi – nii ülikooli õppejõude kui praktikuid. Mälestuspäevad võiksid motiveerida kristlaste isiklikku harduselu, samuti anda uusi võimalusi kiriku ja koguduse elus, tuues esile tähtsaid isikuid ja teemasid.»

EK

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)