Kirik mõtleb tulevikule

Majandusnõukogu viimaste koosolekute arutlusteemad koonduvad üha enam kiriku kinnisvarale.
«Ehkki majandusnõukogu viimased koosolekud – viimati 15. oktoobril – on keskendunud meie kiriku eelarve arutamisele, on üha aktiivsemalt päevakorrale kerkinud toimetulekuküsimus laiemalt,» tõdes majandusassessor Jaan Tammsalu. Nimelt arutab majandusnõukogu seda, kuidas arendada kiriku kinnisvara.
Kinnisvara arendamisel
«Täpsemalt seda, millist Tallinnas olevat kinnisvaraobjekti välja ehitama hakata, et see tulevikus võiks tulu tooma hakata,» selgitas assessor Tammsalu. Tallinnas asuva kinnisvara arendamist peab majandusnõukogu perspektiivikaks, sest just pealinn on selleks tegevuseks sobivaim koht.
Kinnisvaraarendamise plaane arutati hiljuti ka Soome kolleegidega. «Uurisime Soome kiriku majandusspetsialistidelt, kuidas saaks siin tegutsevatelt Soome pankadelt soodsalt laenu või kuidas kaasata meie kinnisvara arendamisse Soome kirikuga seotud kinnisvaraspetsialiste,» rääkis Jaan Tammsalu Eesti Kirikule. Tema hinnangul on läbirääkimised andnud ka esimesi, küllaltki optimismi sisendavaid tulemusi. Uute ehitustööde planeerimine seisab aga veel ees.
Majandusnõukogule teeb teisalt aga rõõmu meie koguduste mõistev suhtumine kiriku rahaasjadesse. Sellise tõlgenduse andis majandusassessor paljude koguduse kauasele võlguelamisele. Sel aastal on hakatud ilmutama rangemat suhtumist maksude õigeaegsesse tasumisse.
Võlgu elamisest vabaks
«Koguduste maksedistsipliin on tunduvalt paranenud, võlgu olevaid kogudusi on vähemaks jäänud,» rõõmustas Jaan Tammsalu. «Sama tendentsi näitab ka koguduste soov maksepikendust paluda ja võlgade likvideerimiseks maksegraafik koostada.» Senised suurvõlglased Viru ja Tartu praostkonna paljud kogudused on näiteks asunud agaralt võlgu likvideerima.
Kui näiteks veel mullu olid kogudused keskkassale keskmiselt 40 000–50 000 krooni võlgu, siis praegu on üldsumma kahanenud umbes 20 000 kroonile. Assessori arvates näitab see inimeste arusaamise edenemist, sest võlgade tõttu kannavad solidaarsuskassa, kirikukassa ja pensionikassa.
«Sisuliselt on ju nii, et kui maksame ühele praostkonnale iga kuu toetuseks keskmiselt 20 000 krooni, siis võlasumma tõttu oli löögi alla kahele praostkonnale makstav palgatoetus,» selgitas Tammsalu. Võlgade likvideerimisel on tema sõnul kindlasti oma positiivne roll praostidel, kes on kogudustes selgitustööd teinud. Võlgade likvideerimisega on majandusnõukogu tegelenud selle aasta algusest, nüüd on nõukogu rõõmuks selgitustöö ka tulemusi andnud.
Majandusnõukogu järgmine koosolek toimub 19. novembril.
Lea Jürgenstein