Keset tellinguid, varbad liivas

Pühapäeval tähistati Virumaal Ilumäe kabeli 167. ja leerimaja 100. aastapäeva.
Viitna kõrtsist ja Palmse mõisast mööda sõites ei kulu pikalt aega, kui kena puiestee kurakätt Ilumäe kabelini viib. Üle pühapäeva koguneb kohaliku, umbes 40-liikmelise koguduse tuumik siia, et jumalasõna kuulata ning püha sakrameti vastu võtta.
Sel korral viis armulauaga jumalateenistuse keset tellinguid läbi Kadrina õpetaja Meelis-Lauri Erikson, süntesaatoril oli organist Külli Erikson ja muusikalist värskust tõi kirikusse nende inglihäälne tütar Pille Riin.   
Pühalikku olemist dikteerib kabeli ümber paiknev surnuaed, mida rikastavad vanad sepisristid, neid on aastaist 1811–1890 säilinud veerandsada. Kauneid töid on tehtud ka kohalikust peakivist. Kalmuküngaste vahel hoiab korda koguduse nõukogu liikmest kalmistuvaht Anne Sambla.
Kuigi Ilumäe kabel on olnud 2006. aastast remondi tõttu laiemale üldsusele suletud ning muinsuskaitsjate huviorbiidis, pole siin vaimulik tegevus katkenud. Teenistusi, reeglina kaks korda kuus, toimetab Kadrina õpetaja. Tõsi, tihti on kasutatud kirikust üle tee asuvat 100aastast leerimaja, kus on selleks kohandatud avaram tuba.
Remont on koguduse juhatuse esimehe Õie Alti sõnul veninud mitmel põhjusel. «Eks me ole ikka ühest ämbrist teise astunud,» väljendub rahvapärasemalt Ilumäe põline elanik Villu Jahilo. Mõlemad peavad silmas eelmise ehitaja, ATMM OÜ Andrus Turmani juhtimisel sooritatud tööde ebakvaliteetsust, tänaseks on firma kogudusele võlgu 200 000 krooni.
Uue lepingu soovib kogudus sõlmida hea mainega Rändmeister OÜga. Juhan Kilumetsa juhtimisel on firma nn proovitööks restaureerinud ühe saaliakna. See oli väljakutseks, sest 1999. aastal muinsuskaitseinspektsiooni tellitud ekspertiisist selgus, et kabelis on ulatuslikud majavammi- ja putukakahjustused.
Kogudus on taotlenud raha Leader programmiga PRIAST akende restaureerimiseks. Remonditööde jätkamiseks (lagi, põrand) on oodatud kõik lahked annetused koguduse arveldusarvele 105020012770030 SEBs.  
Väiksemate kabelite ehk abikirikute rohkus meie rannajoonel on seletatav mereäärsete paikade kõrvalejäämisega kihelkonna keskustest, kuhu rajati suured kirikud. Nii ongi omaaegsed mõisnikud ja vaimulikud kohalike tarbeks rajanud kabelid, mille ümber tihti tekkis hiljem iseseisev kogudus.
Esimene teade kabeli rajamisest Ilumäele on aastast 1729. Peagi jäi puukabel kitsaks ja 167 aastat tagasi pühitseti uus kivist kabel. Mitmed unikaalsed kunstiväärtused, nagu talupojavappidega vitraažaknad, on pärit veel vanast puukabelist. Tõsi, praegu on akendel ees koopiad, kuna 1729. aastast pärinevad originaalid paiknevad Rakvere muuseumis.
Liina Raudvassar