Erastvere mõisa 555. aastapäeva ja samas paikneva Erastvere erihooldekodu 81. aastapäeva tähistamise pidustuste raames pühitseti ka kompleksi kuuluva kabeli kellatorn ja kell.

20. juulil kogunes Kanepi lähedal Erastvere järve kaldal asuvasse 250 aasta vanusesse mõisa aita, mis viimased kaks aastat on ümberehitatuna teeninud lähikondseid kabelina, pidulisi kaugelt ja lähedalt. Pühitsemistalituse viis läbi Võru praostkonna praost Urmas Nagel, kaasa teenis Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail, mängis puhkpilliorkester Kungla, laulis Katre Kõiva. Kohal viibis ka kabeli ehitamiseks raha andnud mõisa viimase omaniku poeg, Saksamaal elav Gerd Freiherr von Ungern-Stenberg.

Martha mälestuseks

Kaks aastat tagasi pühitsetud kabel nimetati Conradi kabeliks Gerd Freiherr von Ungern-Stenbergi vanaisa mälestuseks. 1851. aastal sündinud vanaisa Conrad suri 1903. aastal Saksamaal, on maetud perekonna kabelisse Erastvere pargis. Eelmise aasta lõikustänupühal kinkis Põlva maavalitsus kabelisse Tartu kunstniku Stanislav Netšvolodovi erinevat liiki puudest valmistatud suure krutsifiksi. Sel suvel sai kabel arhitekt Illar Kannelmäe projekteeritud lisanduse.

Jumala suur heldus oli see, mis juhatas õpetaja abikaasa Peeter Laili ühte Pärnu antiigipoodi, kus leidus Liivimaal Riia linnas aastail 1893–94 valmistatud suur kell. Kui nüüd kirikupühadel, matuste aegu või siis esmaspäeviti, kui õpetaja Margit Lail hooldekodu kabelis teenistust alustab, kellahääl alt järve äärest endises mõisa peamajas elavate hoolealusteni kostub, siis heliseb see eelmisel aastal igavikuteele läinud Gerd Ungern-Stenbergi armastatud abikaasa Martha von Ungern-Stenbergi mälestuseks.

Mõisast hooldekoduks

Erastevere mõisa esmamainimisest möödub sel aastal 555 aastat. 350 aasta tagusesse aega jääb igal suvel Kanepit külastava Gerd Freiherr von Ungern-Stenbergi – küll mitte enam temale kuuluva – suguvõsamõisa algus. Suguvõsamõisa lõpp on dateeritav aastaga 1919, kui Saksamaale lahkus Gerdi isa Gerhard Freiherr von Ungern-Stenbergi.

Mõis riigistati ja 1926. aastal avati siin vanadekodu, kuhu juba siis paigutati psüühikahäiretega isikuid. Härrastemaja lammutati 1972. aastal ja 1976. aastal avati praegune kahekorruseline hooldekodu peamaja. Tänaseks on hooldekodu töötanud katkematult üle 81 aasta ning on koduks ligemale 200 kroonilise psüühikahäire ja vaimse puudega inimesele üle Eesti. Hooldekodu juhatajana töötab 1996. aastast arst Rein Suija.

Sirje Semm