Katoliku kiriku uus paavst on Franciscus

Katoliku kiriku uus paavst on Jorge Mario Bergoglio, kes valiti ametisse 13. märtsil.

Paavstina kannab ta Assisi Franciscuse järgi nime Franciscus. Püha Franciscus rõhutas oma õpetuses vara jagamist vaestele: nii näitab paavst ka oma nimevalikuga vaesuse vastu võitlemise olulisust.
Valitud paavsti kohta räägitakse, et ta on tagasihoidliku elustiiliga, valmistab ise süüa ja sõidab ühiskondliku transpordiga. Bergoglio on avaldanud toetust vaestele ja seda eriti oma kodumaal Argentinas.
Paavst Franciscus on sündinud Buenos Aireses 17. detsembril 1936 ja on 76aastane. Tema vanemad olid itaallased. Bergoglio pühitseti Buenos Airese peapiiskopiks 1998. aastal. Kardinaliks sai ta 2001. aastal. Peapiiskopina kritiseeris ta tugevalt anarhistlikku Argentina juhtkonda. Samuti oli ta vastu kapitalismile ja sellega seonduvale ahnusele. Samas on ta pälvinud kriitikat, sest ei astunud jesuiitide juhina piisavalt selgelt välja Argentina sõjaväediktatuuri vastu aastatel 1976–1983.
Bergoglio on esimene väljastpoolt Euroopat ametisse valitud paavst ja ühtlasi ka esimene jesuiit selles ametis. Jesuiidid on hästi koolitatud ja rõhutavad hariduse rolli. Jesuiitlusest tuleneb ka ilmselt paavsti teoloogiline konservatiivsus. Ta on rasestumist vältivate vahendite kasutamise, abordi ja eutanaasia vastane. Samuti oli ta vastu Argentina otsusele legaliseerida homoabielud, sest lapsel peab olema nii ema kui isa.
Peale teoloogia on Franciscus õppinud filosoofiat, kirjandust ja psühholoogiat.
Luterliku Maailmaliidu president Munib A. Younan ja peasekretär Martin Junge tervitasid paavsti tema uues ametis ja meenutasid positiivselt ametisse valitud paavsti suhtumist luterlastesse ja oikumeeniasse ajal, mil ta oli Buenos Airese peapiiskop.
Paavst Franciscuse ametissepühitsemise tseremooniast eile võttis osa ka peaminister Andrus Ansip.
Kaido Soom