Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kasvasime ema-isa suure armastuse all

13.04.2010 | | Rubriik: Kirikuelu

Raikkülas elav Ilse Rahkema Rap­la kihelkonna auhinnaga, Maarja-Magdaleena kujuga, mille ta sai 2009. a. Heidi RahkemaOma mõtteid kaugest lapsepõlvest ja vanemate palvemeelest jagab Eesti Kiriku kauaaegne lugeja.
Olen kristlikust perekonnast pärit ja mäletan, et lugesime lapsepõlves igal õhtul voodis, käed ristis, õhtupalve: «Mind tiiva alla võta, oh Jeesus, hästi kata Su kanapojukest. Kui kuri tahab neelda, siis lase inglid keelda: mu laps sa jäta rahule!» Ema istus voodi ääres ja luges meiega kaasa.
Kui suuremaks saime, siis laulsime. Hommikul laulsime «Kui rõõmsalt võin ma ärgata, Sind, Jeesus, tänan ma. Ka päevaajal hoia ka mind oma armuga».
Söögiajal palusime, et Jee­sus meie leiba õnnistaks. Pärast söömist tänasime ja lõime oma vanematele patsi ning suudlesime nende käeselga. Kasvasime ema-isa suure armastuse all üles, tundsime, et meid hoitakse.
Meil on suur leivaahi, kuhu mahub seitse leiba. Sügisel pani ema ikka kapsalehed ritta pika pingi peale ja kapsalehtedele tõstis leivatainast vormitud pätsid ning tegi neile keskele vaevalt nähtava ristimärgi.
Ahjul võttis küdemise ajal ukse eest, pani selle sisemise poole leelõukasse ning sellele asetas küpsema astja põhjast ja külgedelt korjatud tainast vormitud paistekaku. Küll see maitses hea! Määrisime võid peale ja sõime.
Suvel korjasime värske leivaviilu peale maasikaid metsast, kui läksime õhtul loomi karjamaalt koju ajama.
Need lapsepõlveaja mälestused ei unune iialgi. Suvel istusime pühade ajal Paka mäe peal, kus sai lauldud ja kitarri mängitud.
Kõik me perest on ära läinud, ainult mina olen jäänud. Olen 87 aastat vana.
Ilse Rahkema

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)