Karismaatilise jutlustaja Paul Uibopuu sünniaastapäev

Täna möödub sada aastat kirikuõpetaja Paul Uibopuu sünnist.
Valgamaal Kuigatsi «Reinul» Jaan ja Liis Uibopuu lapsena sündinud Paul sai lõputunnistuse Tõrva ühisgümnaasiumist, mille humanitaarharu kõik õppeained lõpetas ta hindele «hää». Vabatahtliku ainena oli ta õppinud usuteadust.
Juuni algul 1931 esitas ta palve end vastu võtta ülikooli usuteaduskonda. Seda palvet sai ta aga esitada veel kolm korda, sest oli korduvalt sunnitud oma õpingud katkestama õppemaksu mittetasumise tõttu. Ent soov õpetajaks saada oli suur, kuni ta lõpuks õpingutega ühele poole sai. 4. juunil 1937 andis koolivalitsus välja otsuse lugeda Paul Uibopuu usuteaduskonna lõpetanuks.
Ta ordineeriti 26. detsembril 1938 ja määrati Nõo koguduse õpetaja Aleksander Kruusi juurde abiõpetajaks. 1939 sai temast Püha koguduse õpetaja ja mõne aasta pärast ka Kuressaare koguduse aseõpetaja.
Uibopuu hilisem naaber Kalju Kukk rääkis, et ka Uibopuu kavatses kodumaalt lahkuda, aga viimast jutlust pidades ei leidnud ta ettevalmistatud materjale üles. Kui ta jutluseks Piibli avas, juhtus see olema Johannese evangeeliumi 10. peatükk heast karjasest, kes oma lambaid maha ei jäta. Ta jäi ja läks repressioonide kartuses sugulaste juurde Puhja.
Uueks teenimispaigaks sai 1947. aastast Valga, kuhu ta jäi 1953. aastani. Kalju Kuke sõnul oli Uibopuu seal väga populaar­ne ja temast taheti seepärast lahti saada. Tema vastu esitati valekaebus ja teadaolevalt peeti teda kaks kuni kolm aastat Vasalemmas traataia taga.
Kaua ei saanud ta teenida ka suures Avinurme ja Tudulinna koguduses (1955–1961), sest tema karismaatiline isiksus, kaasahaaravad ja sisuliselt hästi läbimõeldud jutlused, mida täiendasid tabavad näited, kütkestasid inimesi. Ta muutus ebasoovitavaks ja oli sunnitud elu- ja töökohta vahetama.
Ees ootasid aastad Hallistes, kus 1959. aasta 28. aprillil oli kirik tules hävinud. Üldse teati Hallistet kui kirikuvaenulikku kanti. Siin jätkas Uibopuu jumalasõna kuulutamist, tehes seda ka Karksis ja Mõisakülas.
Ta ostis Hallistesse aiaga maja, tegi sinna kirikusaali ja nii kogudus tema juurde koguneski. Seal külastas teda ka Mihkel Kukk, kes mäletab Uibopuud väga tööka, sõbraliku ja noortele avatud inimesena.
Paul Uibopuu viimaseks teenimispaigaks jäi Urvaste, ta kustus vaikselt, surm saabus 2. mail 1984.

Rita Puidet