Kaplanid saavad hakata taotlema kutsetunnistust

18.06.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Kaplanite täiendusõpet vedanud Kerstin Kask, UI täiendusõppe osakonna juhataja, ja Hei­no Nurk olid aren­dus­projekti pidulikul lõpetamisel tehtud tööga rahul. Foto: Tiiu Pikkur

Usuteaduse Instituut ja Eesti Kirikute Nõukogu koostöös Eesti Kutsekojaga said valmis Eesti kaplanaadi arendusprojekti.

Selle tulemusena töötati välja avalikus teenistuses töötavatele kaplanitele kutse omistamise alus – kutsestandard ja sellest lähtuv täiendusõpe. Projekti rahastas Euroopa Liidu sotsiaalfond ja EKN ja seda juhtis Vaike Salveste.
Viis kuud kestnud täiendusõppe läbis 53 osavõtjat: tegevkaplanid kaitseväest ja kinnipidamiskohtadest, reservkaplanid ning need, kes alles mõtlevad kaplaniametisse pühenduda. Kuid koolitaja Heino Nurga sõnul kutsetunnistust neile veel antud pole, sest esiteks tuleb kutsetunnistusi andma hakkav organisatsioon luua. «Lähemal ajal moodustame kaplanite kogu, kes hakkab ka kutsetunnistusi välja andma,» selgitas õpetaja Nurk. Kursus oli üles ehitatud nii, et osavõtjad saaksid kutsestandardile vastavad oskused.
Õpiti elust enesest
Koolitusel rõhutati kaplanite sotsiaalsete oskuste arengut ja hingehoiutöö erinevaid aspekte. «Sellisel koolitusel me käsitleme alati juhtumeid tegelikust elust,» räägib Nurk asja sisulisest küljest. «Julgelt pool kursusest oli pühendatud konkreetsete juhtumite lahenduste otsimisele.»
Kas oli situatsioone, mille vastu rohkem huvi tunti? «Grupp oli väga kirju ja huvi tunti erinevate teemade vastu,» lausus Nurk. «Meil oli kaks rühma – tegevkaplanid ja alles valmistuvad. Need erinesid teineteisest tublisti. Kuid mõlemas rühmas rõhutati üht asja küll korduvalt – kiideti seda, et usuteaduse üliõpilastele õpetatakse suhtlemisoskust. Sest sellest võib nii kaplani- kui ka kogudusetöös puudu tulla. Samas leiti, et sellist praktilist koolitust suhtlemise kui ühe sotsiaalse oskuse arendamiseks peaks olema rohkem.»
Nurga sõnul said osalejad väga huvitava kogemuse kohtumisest vaimsetest tervisehädadest paranenutega: «Nad kõnelesid oma haiguse ja tervenemise kogemusest. Tõesti muljetavaldav oli, et inimesed tulevad ja räägivad ega häbene seda. Oli ka kohtumine ühe homoseksuaalse noormehega, kes rääkis oma elust kristlasena. Neile esinejatele oli palju küsimusi.»
Kaplaniteenistusest üldiselt
Et kaplanid töötavad erinevates kohtades (vanglad, haiglad, kaitsevägi, politsei jm), siis tekib küsimus, kas neid kõiki saab ühe mütsi alla panna. «Meie koolitus puudutaski kaplaniteenistust üldiselt,» selgitas Heino Nurk. «Koolituse idee oli täita lünk, mis jääb tasemekoolituse ja usuteadusliku stuudiumi ning ametkondliku väljaõppe vahele. Üks ei välista teist: politseikaplan saab ka edaspidi politseikoolituse ja kaitseväekaplan vastava kaitseväes. Meie pakume üldist kaplanikoolitust ja infot, näiteks rääkisime Eesti kirikuelust, seadusandlusest, kolmanda sektori osast ühiskonnas jne.»
Miks kaplan peaks kutsetunnistust taotlema? «Paljudel suurte kogemustega kaplanitel on need oskused juba olemas, kuid meil on veel tase äärmiselt ebaühtlane. Pole ju vahet, kuidas inimene oskused saab, kuid tõenäoliselt on täiendusõpe kiireim ja tõhusaim viis kutsestandardini jõudmiseks,» arvas Nurk. «Et kaplanid töötavad väljaspool kirikusüsteemi, siis ei otsusta meie, ei Usuteaduse Instituudis ega üheski kirikus, kes kaplanina tööle võetakse. Tegelikult otsustab ikka asutus, kes ta palkab. Kutsetunnistus saab olla toetavaks dokumendiks, mis peab tagama teatava taseme.»

Tiiu Pikkur

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)