Esileht » Uudis » Uudised »

Kaitseväe kaplaniteenistus tähistas väärikat juubelit

11.03.2009 | | Rubriik: Uudised

Hetk enne kaplaniteenistuse aastapäeva jumalateenistuse algust. Fotol (vasakult) peakaplan Taavi Laanepere, emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik, kaplanid Aivar Sarapik, Andrei Sõtšov, Urmas Roosimaa ja Raivo Nikiforov. Foto: Tiiu Pikkur

Eesti kaitseväe kaplaniteenistus tähistas oma 90. aastapäeva 27. veebruaril piduliku oikumeenilise jumalateenistusega Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus.

Jutlustas peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, kaasa teenisid emeriitpeakaplan kolonel dr Tõnis Nõmmik, kaitseväe peastaabi vanemkaplan kapten mag Gustav Kutsar, kaitseväe peastaabi staabikaplan kapten Raivo Nikiforov, Kaitseliidu peakaplan major Aivar Sarapik, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kaplan kapten Urmas Roosimaa, Lääne kaitseringkonna staabikaplan leitnant dr Andrei Sõtšov ja Kaitseliidu Alutaguse maleva kaplan nooremleitnant Villu Jürjo. Orelil mängis Ulla Krigul.
Jumalateenistusel osalesid ja kaplaniteenistust tervitasid peapiiskop Andres Põder, Eesti Kirikute Nõukogu president piiskop Einar Soone, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus, Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Ago Lilleorg, Eesti Metodisti Kiriku super­intendent Taavi Hollman, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu peasekretär Erki Tamm.
Kaplanite juubeliüritusest võtsid osa kaitseväe ohvitserid eesotsas kaitseväe peastaabi ülema kolonel Neeme Väli ja õhuväe ülema brigaadikindral Valeri Saarega. Vanglakaplanaadi nimel tervitas kaplan Johann-Christian Põder. Jumalateenistusele olid tulnud mõistagi kõik kaplanid ja reservkaplanid, kelle töö vähegi võimaldas.
Kaitseväe kaplaniteenistus on asutatud Vabadussõja päevil 22. veebruaril 1919. aastal. Esimesed kaks sõjaväeõpetajat olid Friedrich Stockholm ja Jakob Kukk. Vabadussõja lõpul olid igas diviisis sõjaväeõpetajad ja välipreestrid, nende seenioriks (peakaplaniks) oli õp Stockholm. Sõjaväeõpetajate organisatsioon likvideeriti 1923. aastal ja taastati 1936, mil nimetati taas ametisse seenior õp Stockholm, kolm diviisi- ja kaheksa garnisoniõpetajat. Nende teenistus kestis Eesti okupeerimiseni 1940. a.
Taasiseseisvunud Eesti kap­laniteenistuse loomine tõusis päevakorrale juba 1993. aastal, teenistuse esimene kava kinnitati 1994. a ja esimeseks peakaplaniks sai 5. juulil 1995 kolonel Michael Viise. Teine pea­kaplan oli kolonel Tõnis Nõmmik ja alates 2006. aastast on selles ametis Taavi Laanepere.

Tiiu Pikkur

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)