Kaarli kiriku monumentaalne fresko on restaureeritud

Tallinna Kaarli kirikus 20. mail alanud altarimaali «Kutsuv Õnnistegija» (1879) restaureerimine on nüüdseks lõppenud ja värvikirkuses kaunis maal taas avatud.

Johann Köler (1826–1899) oli esimene eesti professionaalne maalikunstnik ja rahvusliku maalikoolkonna rajaja. Kaar­li altarimaal valmis tal kümne päevaga 23. juuliks 1879. Tööpäevad olid pikad, 12 ja rohkemgi tundi. Pärast krohvi kuivamist ei olnud parandused samas tehnikas enam võimalikud, seepärast pidi töö õnnestuma ühekorraga. Väärib märkimist, et kunstnik maalis fresko tasuta. Fresko algkujuks oli elav inimene – Villu Tamm Hiiumaalt Kassari mõisast.
Fresko restaureeris H&M Restuudio OÜ Hilkka Hiiopi ja Merike Kallase juhtimisel. Töösse olid kaasatud Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna endised ja praegused üliõpilased.
Restauraator kunstiajaloolane Hilkka Hiiop on öelnud, et Johann Köleri apsiidimaal on märkimisväärne mitmes mõttes, see on eestlaste jaoks rahvusliku identiteedi sümbol ja omamoodi rahvusliku visuaalkultuuri läte – eesti kunstniku loodud monumentaalne Kristus õnnistab eestlaste kirikus eesti kogudust. Teisalt on tegemist ainulaadse monumentaalkunsti teosega mitte üksnes Eestis, vaid toonases Tsaari-Venemaa kultuuriruumis laiemalt – töö on teostatud klassikalises freskotehnikas, mille traditsioon oli selleks ajaks Venemaal unustatud.
Seoses fresko põhjalike uuringutega saadi juurde põnevat lisateavet. Freskotehnika eripära – maalimine lubivärvidega märjale krohvile – loob võimaluse talletada maali väärtuslikku infot. Maali pinnal oli nii pintslikarvu kui krohvi sisse tugevalt vajutatud sõrme- ja küünejälgi. Freskomaalijad kasutavad pikka küünt käe väikseima toetuspunktina: parema käega maalides vajutatakse vasaku käe väikse sõrme küüs märga krohvi ja nii saab parem käsi vasakule käele toetudes maalida. Hiiopi sõnul, kes on aastaid Itaalias freskosid restaureerinud, on sõrmejälgede leidmine tavapärane, aga terve käe näppude jäljend, nagu Köleri puhul, on haruldane.
Maalile läheneti põhimõttega säilitada maksimaalselt sellesse talletatud info. Pulbristunud pig­mendikiht kinnitati ja puhastati. Kuna pigment oli kohati sideaine kaotanud, viidi need kaks tööetappi läbi üheaegselt – pigmenti kinnitades eemaldati ka tahm. Stabiilne maalingukiht puhastati kuivpuhastusmeetodil kautšuksvammi abil. Pigmendi kulumisi ja pindmisi parandusi toneeriti akvarellidega.
Kirikus on jätkuvalt võimalik vaadata põnevat näitust, mis avab nii ainulaadse teose loomise kui ka ennistamise tausta. Näituse pärliks on Eesti Kunstimuuseumist toodud Köleri altarimaali makett, mis on kirikus olnud varem vaid korra, siis, kui Köler seda enne maalimist kogudusele tutvustas. Restaureerimine ja näitus on saanud võimalikuks Tallinna kultuuriväärtuste ameti toel ja kaaskorraldamisel Kaarli koguduse ning H&M Restuudio OÜga.
Tiiu Pikkur