Ka islamimaades vajatakse Piiblit

Möödunud neljapäevast teisipäevani oli Eestis külas Pärsia lahe riikide piibliseltside peasekretär Hrayr Jebejian abikaasaga.

Külaline saabus meile Küproselt tutvuma Eesti Piibliseltsiga, kellega pikka aega koostööd tehakse. Tulekuks valiti aeg, mil harilikult katab maad paks lumevaip. Selles osas ei läinud ootused täide, kuid külalisi saatnud EPSi peasekretäri Jaan Bärensoni sõnul jäädi sõiduga siiski ülimalt rahule.
Kuude päeva mahtus  kohtumisi Tallinnas ja Haapsalus, jumalateenistus Oleviste kirikus, kus ingliskeelse jutluse pidas külaline piirkonnast, kus valdavalt elavad islami­usulised. Siiski on neis riikides suured kristlikud kogukonnad, kes kõnelevad kümnetes keeltes ja vajavad pühakirja.
Beirutis sündinud armeenia rahvusest Hrayr Jebejian käis Eesti Kirikute Nõukogus, kohtus armeenia kogukonnaga ja külastas Haapsalu kogudust, mille liige 19.–20. sajandi vahetusel oli Hedvig Büll. Viimasel on oluline roll armeenlastele genotsiidi ajal pakutud abis. Erinevatel andmetel tapeti 1915. aastal Otomani impeeriumis kuni 1,5 miljonit armeenlast. Alles 50 aastat hiljem tunnistati toimepandu genotsiidiks, Kirikute Maailmanõukogu tegi seda 1995. a.
Külalisele näidati Bülli kodumaja, kus praegu on Ilon Wiklandi imedemaa, ja ta lasi endast mälestusplaadi all pilti teha. Tema sõnul on Põhja-Süürias Aleppos asuvale heategevuskeskusele antud  osutatud abi eest eestlase nimi.
Jeesuse Kristuse nimi ühendab rahvaid ja liidab neid koostööks, võib tõdeda asetleidnud külaskäigu taustal.
Rita Puidet