Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Juuni – Eesti lipu kuu

/ Autor: / Rubriik: Juhtkiri /

Juunikuu on alanud imeliselt. Eesti lühikese suve kõige kaunimad ajad on käes, loodus puhkeb õitsele. «Täis lilli jälle aasad / ja põllul orashein. / Puud kandvad õrnu loore – / on unund talvelein. / Ja kevad vestab juttu / meil Jumalast, kes loob / me rõõmuks selle ilu, / mis õitsev kevad toob. / Ja kuula, linnulaulust / on saanud tänukoor! / Ka inimesed peaksid / nii laulma – vana, noor. / Hing hõiska, tõuse lendu / ja täna Jumalat, / kes alati on ligi / ja toetab palujaid.» (KLPR 394) Aga mitte ainult looduse ilust ei tahtnud ma kirjutada, vaid ühest ilusast sidemest, mis meid eestlasi juunis eriliselt ühendab. 4. juunil tähistame Eesti lipu 125. sünnipäeva, 14. juunil heiskame sinimustvalge leinalipuna, meenutades neid, kes viidi Siberisse, jaanilaupäeval lehvib võidupüha lipp ja jääb vardasse kogu jaaniööks. Juuni on ainus kalendrikuu, kus meil on neli lipupäeva, miks siis mitte nimetada juunit ka Eesti lipu kuuks.
Pühapäeval on Euroopa Parlamendi valimise auks Eesti lipp kõrvuti Euroopa lipuga. Olles kõrvu suurte riikidega on oht sulanduda rahvaste, rahvuste ja riikide peres – kui selle hinnaks on oma püsiväärtuste kaotamine või hägustumine, siis on põhjust lüüa häirekella ja kutsuda inimesi peatuma. Vene ajal ütles poliitlektor, et Ameerika on kuristiku äärel ja edasi arutades jõudis välja veendumuseni: aga meie peame jõudma Ameerikast ette. Jõutigi. Eesti elu ühises Euroopa peres on ka nähtud lihtsustatult – viie aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka. Ülbuse palk on aga käes.
Täna tahan siiski loota, et aated on kõrgemad kui majanduslik jõukus. Eesti lipp õpetab meile rahvusliku ühtsuse aate kalliks pidamist. Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste kirjutab arvamusloos «Eesti lipp ja Eesti aade» (Lääne Elu 30.05.2009) lipu algajaloost, kui Vironia esimees Suurel Reedel 1882 pani pähe sinimustvalge mütsi ja sõitis sellega läbi Tartu südalinna. Saksa korporandid võtsid peakatte ja tallasid selle tseremoniaalselt jalge alla. «See oli otsekui meie rahvusliku värvikolmiku saatuse ettekuulutus,» kirjutab Velliste. Juuni lipupäevad on ju selle kurva tõdemuse kinnituseks.
Ajalugu õpetab mõistma Jumala armulist tahet ja juhtimist. Lipuvärvide tõlgendus leidub ka Martin Lipu luuletuses «Eesti lipp». Sinine sümboliseerib usku eesti rahva tulevikku, must Eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge lootust ilusamale tulevikule. Vähe on maailmas riike ja rahvaid, kelle alglipp on säilinud. Nagu lipu loomisel, nii ka tema säilitamisel ja uuesti väljatoomisel on Eesti luterliku kiriku vaimulikel olnud keskne roll. Tuletan lipupäeval meelde kahte õpetajat, Rudolf Kallast ja Harald Tammurit.
Homme on terve meie maa lipuehtes! Hommikul kell seitse heisatakse lipp suure pidulikkusega Pika Hermanni torni. Õnnistusesõna ütleb peapiiskop Andres Põder. Me mäletame veel hästi seda aega, kui Pika Hermanni tornis oli hoopis teistsugune lipp, ja oskame seetõttu hinnata oma lippu. Reedel on Otepää kirikus jumalateenistus ning vabariigi president jagab Eesti lipud laulu- ja tantsupeole minevatele kollektiividele. Saame näha tohutut hulka lehvivaid rahvuslippe. Laupäeval on Lääne praostkonna laulupäev Lihulas ja rongkäigus kantakse 125 sinimustvalget lippu, mille Eesti Lipu Selts laskis valmistada. Võidupüha algab südaööl vastu 23. juunit Tallinnas Vabaduse väljaku Maarjamäe nõlval Vabadussõja võidusamba pühitsemisega ja läheb edasi Eesti lipu juubeliaasta võidupüha paraadiga Jõgeval, kus Eesti originaallipp oli korstnajalas peidus kogu okupatsiooniaja.
Hea lugeja! Eesti luterlik kirik on oma algusest peale olnud rahvakirik ja see tähendab, et meie eesõigus on julgustada kaasmaalasi rahvuslike aadete järgimisel. Soovin, et eriti kiriku laste- ja noortetöö tegijad seda meeles peaksid. Välismaal elanud ja kasvanud põlvkond saab olla meile heaks õpetajaks ja eeskujuks rahvuslike sümbolite, eriti rahvuslipu väärtustamises. Lipu kohta kirjutatakse kirikukäsiraamatus järgmist: «Lipp on osaduse sümbol. Lipu pidulik kasutuselevõtmine ja õnnistamine on suunatud neile, kes samade ideaalide ja ülesannetega selle lipu alla on koondunud.»
Soovin kaunist suve ja sisukat juunikuud – Eesti lipu kuud.


Tiit Salumäe
,
assessor