Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Juta Siiraku kirjutis pälvis tunnustust

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Žürii valis võistlusele laekunud töödest välja seitse paremat, mille autoreid Tartus autasustati. Peapreemia pälvis emeriitõpetaja Juta Siirak, kelle 131-leheküljelisest elulookirjeldusest avaldas Eesti Kirik katkendi märtsiküüditamise aastapäeval (EK 26.3.2008).
Juta Siirak
«Juta Siiraku töös on tähelepanuväärne kirjutaja hea väljendusoskus ja terviklik elutunnetus,» ütles Eesti Kirikule kirjandusteadlane Rutt Hinrikus, Ühenduse Eesti Elulood algataja ja eestvedaja. Tema hinnangul on töös parasjagu emotsioone ja peen detailitaju, mis lubas üsna esimesel lugemisel järeldada, et tegemist on väga hea kirjutisega.
Juta Siirak ütles Eesti Kirikule, et alustas mälestuste kirjapanemist kümmekond aastat tagasi, kui lõpetas aktiivse kirikutöö ja emerituuri siirdus. «Kirjutamine pole ju kerge töö, see, mis preemia pälvis, on aastate jooksul paberile pandud; abiks on seejuures päevikud, mida aastaid olen pidanud,» rääkis Siirak. Kirjutamine istub auväärt emeriitõpetajale vägagi, praeguseks on paberile pandud ka mõnikümmend lehekülge Harju-Madise koguduse taastamise loost, mis on Juta Siirakule eriti hingelähedane.
Rutt Hinrikus kinnitab, et võistlustööde juures ei hinnata elulugusid, vaid nende esitamise viisi: «Hindame inimese oskust oma elust kirjutada,» toonitab elulugude asjatundja Hinrikus.
Kokku laekus viimasele elulugude võistlusele 120 tööd, millest Rutt Hinrikuse sõnul 33 olid head ja seitse väga head tööd.  
Ühendus Eesti Elulood on elulugude kogumisega tegelnud 1989. aastast, võistlusi on välja kuulutatud 12 korda. Kogumisaktsioonidest on sündinud ligi kümme teost, milles paremad tööd on avaldatud, sealhulgas üks venekeelne ja ingliskeelne kogumik. Kogutud elulugudest on ilmunud ka mahukas sari «Eesti rahva elulood», mille viimane, 50 elulugu mahutav 3. köide nägi trükivalgust 2003. aastal. Rutt Hinrikus loodab sarja 4. köite valmis saada Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks.

Lea Jürgenstein