Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Jüri Arraku näitus Lissabonis

12.10.2007 | | Rubriik: Kultuurielu

Kunstnik Jüri Arraku personaalnäitus Lissabonis on loojale nii hästi mõjunud, et ta on mõelnud üht suurt maali tegema hakata. 

Image
Jüri Arrak vaimustus kloostri seinu katvast mauri kultuurist pärinevast keraamikast.

Lissabonis asuva Eesti suursaatkonna poolt tulnud näitusepakkumises oli midagi sellist, mille kohta ligi nelikümmend viis aastat loonud kunstnik suutis üllatuda ja mõelda: oi kui huvitav.
Väikeses Convento dos Cardaisi kloostris, kus elab viis vaegnägijast nunna, 13. septembril avatud näitusest on kunstnik veel praegugi elevil. «Mul on siiamaani hea tunne. See on uskumatu, aga see on nii. Olen öelnud Ivile (Jüri Arraku abikaasa. –Toim.), et võib-olla peaks hakkama mingit suurt maali tegema, midagi testamendist, et kuidagi kasutama ära seda tunnet.»
«Olen väga tänulik Eesti saatkonnale Portugalis ning suursaadik Mart Tarmakule ja tema abikaasale Tiina Kaalepile korralduse ja südamliku vastuvõtu eest,» ütles kunstnik. Oktoobri lõpuni eksponeeritava näituse avamisel oli diplomaatilise korpuse esindajaid, Portugali kultuurirahvast, eestlasi, sh ministrid Maret Maripuu ja Ivari Padar.
Kristlikust vaimsusest kantud
Enam kui seitsmekümne personaalnäitusega esinenud kunstnik, kelle töid on eksponeeritud avarates ja valgusküllastes galeriides, kinnitas, et väikeste akende ja kunstvalgusega kloostri ning tema maalide koosmõju harmoonia oli ülim. «See on võib-olla isegi kõige paremini ümbrusega haakuv näitus minu elus. Mitte minu tööde pärast, neid ma teadsin, aga ruumi enda, kloostri koosmõju, see harmooniline kooslus…»
Lissabonis välja pandud kolmeteistkümnest tööst suurem osa on seotud kristliku vaimsusega. «Kõige suurem oli pilt «Meile antud märk», mis mahtus sentimeetri pealt autosse. Tahtsin sinna panna veel pildi Moosesest, kes lööb kaljust vee (1998, 120 x 95 cm. – Toim.) ja «Aabrahami ohvri» (1999, 119 x 99 cm. – Toim.), aga ei saanud suuremaid töid panna, sest auto, mis sinna sõitis, oli väike.»
Kolmeteistkümne töö hulgas on maalid neljast evangelistist, mida esimest korda eksponeeriti Jüri Arraku 70. sünnipäeva puhusel näitusel möödunud sügisel G-galeriis, ja maal «Neli raamatut», mis sümboliseerib nelja evangeeliumi. Näitusel on väljas ka kunstniku viimane maal «Vanake», mille valmimist on mõjutanud Dostojevski «Vennad Karamazovid».
Ristikäik ja mauri kultuur
Jüri Arraku sõnul on temale armsad kaks kirikutüüpi: väikesed külakirikud ja hiigelkatedraalid. Convento dos Cardais lummas mitmel põhjusel. Maalid on üleval ruumis, mille ukse tagant algab väike ristikäik nelja apelsinipuu ja veesilmaga keskel. Kristlase jaoks on ristikäik mõtisklemiseks ja jalutamiseks üks eriline koht, leiab kunstnik, kes ei saanud kahjuks seal päris üksinduses viibida.
Silmale eriti nauditav oli mauri kultuurist pärit kauni  kirjuks glasuuritud pinnaga keraamika, mis kattis osaliselt seinu. Aga ka kloostrikiriku suured testamentlikud maalid, väike muuseum, ikoonid ja Maarja tuba.
Arrakute reis Portugalis kestis kuus päeva. See võimaldas neil käia ka Lissabonist 130 km kaugusele jäävas Evora linnas. Kunstniku huvi paelusid Caesari poolt asutatud linnas Rooma ajast säilinud Diana templi 14 korintose sammast ning kabel, kus 200 munga kontidest kujundatud ruum ja musta huumoriga silt ukse kohal: meie kondid ootavad teie konte.

Sirje Semm

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)