Esileht » Arvamused » Arvamus »

Juhtimise võlu ja valu

16.11.2010 | | Rubriik: Arvamus

Merille HommikOlen meie luterliku kiriku juhtimisküsimustega kokku puutunud erinevatel tasanditel – koguduse juhatuse liikmest kuni EELK XXVIII kirikukogu liikmeni ja selle õiguskomisjoni esimehe ametini välja – ja soovin kutsuda inimesi kaasa mõtlema kiriku eri tasandi juhtimisülesannete parema lahendamise nimel.
Ei ole harvad kiriku sees need mõtteavaldused, mis rõhutavad, et kirik on seisnud 2000 aastat ning selle aja jooksul on ilmalikud seadused korduvalt muutunud, mistõttu need on kiriku jaoks teisejärgulised.
Õiguskorda ei saa eirata
Tavalise inimesena ja kiriku liikmena saan ma sellistest hoiakutest aru, ilmaliku haridusega õigus- ja juhtimisteadlasena ei saa ma sellega lõpuni nõustuda.
Mind võiks ju hakata kividega loopima selle eest, et olukorras, kus väikestel kogudustel on probleeme sellega, kas üldse juhtorganeid valida õnnestub, ajan ma mingit segast juhtimisteoreetilist juttu. Vägisi meenub siin üks anekdoodina mõeldud, kuid samas südant kriipiv lugu sellest, kuidas jõuluvana olevat nälgivaid lapsi manitsenud, et kui te putru ära ei söö, siis kinki ei saa. Lapsed imestanud, et millist putru! Kui koguduses piisavalt liikmeid ei ole ja kehtivat õiguskorda (nii ilmalikke kui kirikuseadusi) täita ei saa, siis on vaja radikaalseid otsuseid. Õiguskorra eiramine ei ole vabandatav – enamgi veel, see on karistatav.
Juhtimisvead viivad pankrotini
Juhtorganite liikmetel tuleb täita oma ülesanded hoolsalt ning nad peavad olema lojaalsed. Mida need mõisted tähendavad, seda seadus ei selgita ning on jätnud selles osas kõik kohtupraktika kujundada. Kohtupraktikaga tutvumine võimaldab nüüdseks juba üht-teist nende mõistete sisu kohta järeldada. Seda ei saa teha pealiskaudselt, sest see oleks vastutustundetu ja võimalik, et pigem segadust juurde tekitav.
Tean, et EELK süsteemis toimib tänuväärne koolitusprojekt koguduste juhatuseesimeeste harimisel. Loodetavasti räägitakse seal ka juhatuse liikme kohustustest, juhtimisvigadest ja vastutusest. Kui veel mitte, siis oleks tagumine aeg need teemad päevakorda lülitada. Olen vandeadvokaadina kliente neis küsimustes aastaid nõustanud ja õpetan muu hulgas seda teemat ülikoolis ning julgen väita, et see on üsna mahukas ja keeruline teema, kus on põimunud vähemalt kolm olulist komponenti: õigus-, majandus- ja juhtimisteadus, lisaks vastav praktika.
Maailma teadusuuringute üheks järelduseks on, et äriühingute põhjaminemise peamiseks põhjuseks on juhtimisvead – üle 70% kõigist juhtudest. On, mille üle mõelda. Võib ju öelda, et meie kirikut see ei puuduta. Tõesti, ka minule ei ole teada EELK koguduste pankrotimenetlusi. Ehk on põhjuseks see, et kiriku sees suudetakse sellised juhtumid juba eos n-ö ära seedida. Samas on üsna hästi teada, et väikeste koguduste majanduslik olukord on tihti just selline, mis kohustab koguduste juhte esitama kohtule pankrotiavaldust, sest ilmalikud seadused nõuavad seda.
Olgu minu sõnade kinnituseks näiteks väljavõte MTÜ seaduse §-st 39: «Kui mittetulundusühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule mittetulundusühingu pankrotiavalduse.
Juhatuse liikmed on solidaar­selt kohustatud mittetulundusühingule hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist mittetulundusühingu poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.»
Juhatuse liikmed vastutavad
Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse MTÜ seaduse
§-s 32 sätestatut. Ka selle kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt (kogu oma isikliku varaga).
Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.
Ei maksa peljata õppimist
Ma ei taha külvata hirmu ja neid väheseidki potentsiaalseid juhtorganite liikmeid koguduste juhtimisest eemale peletada. Ma kutsun üles õppima ja õpetama oma kolleegidele neid teadmisi ja andma edasi seda kogemust, mis aitaks kurjakuulutavaid ilmalikke tagajärgi ära hoida. Kui äriühingutes moodustavad juhtimisvead üle 70%, siis pole mingit alust arvata, et meil kirikus asjad statistiliselt oluliselt paremini on.
Koguduse jaoks piisab aga vaid selle juhtimisorganite liikmete oskamatusest, ja ongi asjad halvasti. Mööngem sedagi, et koguduse vaimulikud on ilmselt õnnelikud, kui saavad koguduse juhatusse ettevõtja või mõne äriühingu juhatuse liikme.
Samas me ju ei tea, kas see on kogudusele piisav garantii, sest pole teada, kas konkreetne juhtorgani liige kuulub pigem eelnimetatud 70% hulka või mitte. Ja eks ta ole väga keeruline ette ennustada, kas muidu elus hakkama saanud ja edukas inimene ka koguduse juhtorgani liikmena hoolsaks osutub või kas tal ikka on neid teadmisi, mida juhtorgani liikmelt ilmaliku seaduse mõtte ja sätte kohaselt eeldatakse.
Head inimesed, ärge peljake õppida ja küsida, kui oskusi ja teadmisi napib, ning ärge olge kitsid õpetamisel ja juhendamisel, kui olete selleks piisavalt pädev!
Meie kiriku tegevuseks on vaimulik elu ning järjepidev rahva usuline ja kõlbeline kasvatamine. Eesmärgiks on juhtida inimesi pääsemisele ja tõe tundmisele. EELK ülesanne on Jumala sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine ning sellest tulenevalt haridus-, diakoonia- ja misjonitöö tegemine ning muul viisil kristliku usu ja armastuse levitamine, edendamine ja süvendamine. Oma ülesannet täites seisab EELK Jumala loodud elu pühaduse eest ning teenib kõlblust, õiglust ja rahu ühiskonnas ja üksikinimeste elus.
Kõik eelöeldu on õiguslikult korraldatud kirikuseadustega. Samas ei saa kuidagi unustada, et me tegutseme kirikuna ka ilmalike seaduste raamistikus ja suhtlemisel kirikust väljapoole, sh suhtlemisel riigiga, oleme kohustatud ilmalikke mängureegleid järgima. Tõdegem, et suurt osa neist peame arvestama kiriku ja koguduste igapäevasel juhtimisel.

Urmas Arumäe
,
juhtimisteaduste doktor, EBSi õiguse ja avaliku halduse õppejõud, Tallinna Jaani koguduse juhatuse liige

Juhatuse ülesanded on:
olla koguduse vaimulikele toeks koguduse usulisel ja kõlbelisel ülesehitamisel ja edendada koguduse tegevust;
koguduse vara valitsemine ning majandustegevuse ja raamatupidamise korraldamine;
koguduse majandusaasta aruande ja eelarve eelnõu koostamine;
nõukogu otsuste elluviimine;
koguduse õpetaja kirjalikul nõusolekul koguduse töötajate töölevõtmine ja ametist vabastamine;
muude asjade korraldamine, mis on kirikuseadusega juhatuse pädevusse antud või mis ei ole koguduse õpetaja, täiskogu ega nõukogu võimkonnas.
Allikas: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku põhikirja § 58.

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)